Ligipääs kõrgharidusele on endiselt ebavõrdne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõrghariduse massiliseks muutumine on näiliselt suurendanud ligipääsu kõrgharidusele, kuid päritolust tingitud ebavõrdne ligipääs kõrgharidusele on säilinud, selgub uuringufirma Praxise poliitikaanalüüsist.
Uuringus leitakse, et Eesti liigub vastupidiselt Euroopa tendentsile pigem ebavõrdust võimendava kõrghariduspoliitika suunas. Hariduse kättesaadavuse parandamist seostatakse meil kitsalt majanduslike teguritega, peamiselt tudengite rahaliste toetuste teemaga, vahendas ERR-i teadusportaal.

"Samuti hõlmab juurdepääsu temaatika õpingute edukat läbimist ja lõpetamist, üliõpilaste elamistingimusi ning nõustamist, regionaalset mõõdet, üliõpilaste töömustreid, täiskasvanute ja ebatraditsiooniliste õppijate võimalusi, sisseastumisnõudeid ning varasema haridustee probleeme," toob uuring välja terve rea lisakriteeriume.

Eurostudent (2008) uuringust selgub, et avatuimate kõrgharidussüsteemidena ehk kõrgharidusvõimaluste võrdväärsusega erinevate sotsiaalsete näitajate poolest paistavad silma Holland, Soome ja Šotimaa. Eesti, Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia ning Saksamaa kõrgharidussüsteemides on enim ilminguid võrdväärsete võimaluste piiratuse kohta.

Üheks haridusvõimaluste ebavõrdsuse ilminguks Eestis on kahanev madala sotsiaalmajandusliku staatusega kõrgharidusõpingute lõpetanute osakaal. Saavutuspõhine üliõpilaste toetussüsteem võimendab neid kääre veelgi, andes eelise kõrghariduses osalemiseks kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega peredest pärit õpilastele.

Vene rahvusest üliõpilased on kõrghariduses esindatud ebaproportsionaalselt väiksema osakaaluga võrreldes demograafilise näitajaga. Samuti maksavad vene vähemusgrupi üliõpilased tõenäolisemalt avalik-õiguslikus ülikoolis õppemaksu ning eelistavad õppida eraülikoolis.

Ka leitakse uuringus, et Eesti tudengite õppimisaja arvelt töötamise osakaal kasutab kõrgkoolide ressurssi ebaotstarbekalt. Euroopa riikidega võrreldes on Eesti tudengkonnas ülisuur töötajate osakaal (66%). Paljudes Euroopa riikides on see näitaja alla 50%. Eesti näitaja on Euroopa kõrgeim.

Samas kulutavad Eesti tudengid vähim aega (vähem kui 25 tundi nädalas, samas kui paljudes Euroopa riikides on see üle 33 tunni) õppetööga seotud tegevustele, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopa üliõpilaskonnaga võrreldes.

Praxise pakutav lahendus olukorrale on paindlik õppeprotsess, kus töötamise võimalus oleks üliõpilasele vajadusel ette nähtud. Nii ei toimuks töötamine enam õppimise arvelt ega raiskaks Eesti kõrghariduse ressursse.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: