Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Riigikohus jättis Juhan Saul Grossi vangi
Riigikohus ei võtnud seltskonnakroonikast tuntud Juhan Saul Grossi kaebust arutusele ning jättis ta vanglasse.
Kuna riigikohus Grossi (45) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebust ei aruta, siis jäi jõusse Grossi vahistamine Harju maakohtus tema lähenemiskeelu rikkumise süüasjas kohtuotsuse kuulutamise järel.
Sillar kaebas Grossi vahistamise eelnevalt Tallinna ringkonnakohtusse, kuid seal jäeti kaebus läbivaatamata, mistõttu ta pöörduski riigikohtusse.
Sillari hinnangul ei oleks tohtinud Grossi vahistada, vaid enne oleks pidanud ootama ära tema süüasjas langetatud kohtuotsuse jõustumise. Kuna Sillar on maakohtu otsuse vaidlustanud Tallinna ringkonnakohtus, siis ei ole Grossi suhtes veel jõustunud kohtulahendit.
Mullu 10. novembril mõistis maakohus Grossi süüdi ähvardamises ja lähenemiskeelu rikkumises ning määras talle kaheksa kuu pikkuse vangistuse ja määras sellest reaalselt kandmiseks kaks kuud šokivangistust ning karistuse ülejäänud osa tingimisi kaheaastase katseajaga. Gross viidi vanglasse otse kohtusaalist.
Põhja ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja süüdistuse järgi rikkus Gross korduvalt talle 2007. aasta 28. juunil kohtumäärusega seatud lähenemiskeeldu oma endisele elukaaslasele ja lapse emale Eikele. Nii ei tohtinud Gross läheneda naisele äratundmiskaugusele ehk lähemale kui 100 meetrit.
Samuti oli kohus keelanud tal muul viisil ehk telefonikõnede, SMS-ide, tava- ja elektroonilise kirjavahetuse kaudu kontakteeruda naisega. Kohus oli Grossi hoiatanud, et lähenemiskeelu rikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse.
Süüdistuse järgi oli Gross lähenemiskeelu kehtimise ajal jälitanud naist nii tänaval jalgsi, kui autoga järelsõites, saatnud talle pidevalt SMS-e ning e-kirju, sealhulgas vaheldumisi nii käskiva, mõnitava, vulgaarse ja ropu tekstiga, kui armastusavaldustega, kui igat oma tegemist kajastava sisuga.
Sealhulgas on Gross saatnud sõnumeid ja e-kirju praktiliselt iga päev ja vahel mitmeid päevas, märkis süüdistus.
Samuti süüdistati Grossi selles, et ta ähvardas mullu 11. märtsil kell 17.05 Tallinnas Virmalise tänaval oma endise elukaaslase ema Kristat elusalt põlema panna. Süüdistuse järgi tundis naine sellest ähvardusest hirmu ja ohtu oma elule.
Sillar kaebas Grossi vahistamise eelnevalt Tallinna ringkonnakohtusse, kuid seal jäeti kaebus läbivaatamata, mistõttu ta pöörduski riigikohtusse.
Sillari hinnangul ei oleks tohtinud Grossi vahistada, vaid enne oleks pidanud ootama ära tema süüasjas langetatud kohtuotsuse jõustumise. Kuna Sillar on maakohtu otsuse vaidlustanud Tallinna ringkonnakohtus, siis ei ole Grossi suhtes veel jõustunud kohtulahendit.
Mullu 10. novembril mõistis maakohus Grossi süüdi ähvardamises ja lähenemiskeelu rikkumises ning määras talle kaheksa kuu pikkuse vangistuse ja määras sellest reaalselt kandmiseks kaks kuud šokivangistust ning karistuse ülejäänud osa tingimisi kaheaastase katseajaga. Gross viidi vanglasse otse kohtusaalist.
Põhja ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja süüdistuse järgi rikkus Gross korduvalt talle 2007. aasta 28. juunil kohtumäärusega seatud lähenemiskeeldu oma endisele elukaaslasele ja lapse emale Eikele. Nii ei tohtinud Gross läheneda naisele äratundmiskaugusele ehk lähemale kui 100 meetrit.
Samuti oli kohus keelanud tal muul viisil ehk telefonikõnede, SMS-ide, tava- ja elektroonilise kirjavahetuse kaudu kontakteeruda naisega. Kohus oli Grossi hoiatanud, et lähenemiskeelu rikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse.
Süüdistuse järgi oli Gross lähenemiskeelu kehtimise ajal jälitanud naist nii tänaval jalgsi, kui autoga järelsõites, saatnud talle pidevalt SMS-e ning e-kirju, sealhulgas vaheldumisi nii käskiva, mõnitava, vulgaarse ja ropu tekstiga, kui armastusavaldustega, kui igat oma tegemist kajastava sisuga.
Sealhulgas on Gross saatnud sõnumeid ja e-kirju praktiliselt iga päev ja vahel mitmeid päevas, märkis süüdistus.
Samuti süüdistati Grossi selles, et ta ähvardas mullu 11. märtsil kell 17.05 Tallinnas Virmalise tänaval oma endise elukaaslase ema Kristat elusalt põlema panna. Süüdistuse järgi tundis naine sellest ähvardusest hirmu ja ohtu oma elule.
Toimetaja: Marek Kuul