Tartu teadlaste andmebaas selgitab seente ja taimede seoseid ({{commentsTotal}})

Taime ja seene kooselu uurivad Tartu Ülikooli teadlased lõid andmebaasi, mille abil on võimalik teada saada, milline seen millise taimega koos elab ja kuidas neil kasvada aitab.
Juba viis aastat on Tartu Ülikooli teadlased enda ja kolleegide töödest kokku kogunud andmeid ja välja töötanud mikroskoopiliste seente andmebaasi, millega saaks ülevaate, millisest riigist või missuguste taimede juurest on neid taimede eluks vajalikke seeni leitud. Seened on Maa ökosüsteemis äärmiselt oluline osa, sest teadlaste sõnul 90 protsenti maismaataimedest ilma seenteta hakkama ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadur Maarja Öpik näitas reporterile jänesekapsast, mis  sisaldab oma juurtes arbuskulaarset mükoriisat ehk neid mikroskoopilisi seeni, mis aitavad sellel taimel mullast toitaineid ja vett imada. Tõsi, teadlaste uuritavad seened on nähtavad vaid mikroskoobi all ja korviga neid koju ei too, kuid seen on seen ja tema ülesanne üks ja seesama.

Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse vanemteadur Mari Moora selgitas, et korviga metsast koju toodavad seened on samamoodi mükoriissed seened. "Me teame kõik, et kuuse juure peal kasvavad näiteks kukeseened või haavametsast saame me haavapuraviku, need on ka mükoriissed seened ja need on ka taimede elusolekuks väga olulised."

Seega, ilma seenteta poleks meil tomateid, kurke, banaane ning suuremat enamust marjadest. Need taimed lihtsalt ei saaks üksi hakkama. Kuigi maailmas on välistunnuste järgi kirjeldatud üle 200 sellist tüüpi seeneliigi, on Tartu teadlaste loodud andmebaasis neid ligi 300. Erinevus tuleb sellest, et uued seeneliigid on tuvastatud DNA-põhiselt. Ja need liigid on osutunud väga olulisteks.

"Nii hämmastav, kui see ka ei ole, praeguste teadmiste kohaselt need 300 liiki aitavadki maailma taimestikul elada. Kindlasti on neid liike rohkem, kuid kindlasti mitte kümnetes tuhandetes, vahest siiski tuhandetes," ütles Maarja Öpik.

Taimeriik hävineb teadlaste sõnul kiiremini kui seda uurida jõutakse. Tänu seente uurimisele saadakse teavet, miks mõned taimed kuskil kasvavad ning läbi nende teadmiste saab ka loodust paremini kaitsta.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: