Ümarlaual osalesid ning oma arvamuse karjääride rajamise poolt ütlesid mäeinsener, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu, Eesti Geoloogia Keskuse hüdrogeoloogia osakonnajuhataja Rein Perens, AS-i Maves keskkonnaaudiitor Madis Metsur ja Paekivitoodete Tehase arendusdirektor Boriss Oks, teatasid korraldajad.

Karjääride rajamise vastu rääkisid Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto, Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe ja looduskaitsja Taimi Parve.

Ümarlaua juhi Maie Kiiseli sõnul on kohalike elanike vastuseis kaevandamisele globaalne nähtus, millele pole häid lahendusi leitud.

"Vastuseisu loomisel on suur roll planeerimispraktikal, millel puudub keskne ja läbimõeldud, tulevikku vaatav juhtimine", -  ütles Maie Kiisel. "Sisulised ja sidustatud arengunägemused aitaksid arendajatel valida paremaid tegevusstrateegiaid ja kohalikel elanikel kavandatavaid muutuseid usalduslikumalt vastu võtta. Nii ei taanduks argumendid emotsionaalsele süüdistamisele. Oma osa vastuseisul on aga muidugi ka üldisel liberaalse ja kasvukeskse majanduspoliitika kriitikal."

Maardla avamise vastu rääkinud professor Rein Einasto märkis, et Nabala piirkonnas kaevandamine on raiskav ja keskkonnavaenulik, säästva arengu seadusega vastuolus.

"Minna paksu pinnakatte alt ja vee seest paasi kaevandama, kui naabruses paekõvikutel on samad kihid seitse-kaheksa meetrit põhjaveest kõrgemal, on mõistusevastane, ainsaks argumendiks riigimaa" rääkis Rein Einasto. "Linna lähedal on aastateks palju kvaliteetsemat paasi jääkvarudena juba inimese rikutud maadel Narva maantee lähedal, Maardu lähistel ja mujal, kuhu linn laieneb. Ehitada paele riikliku ressurssi väljamata, nagu Lasnamäel seni, on kuritegu. Enne vanade karjääride kordategemist ja jääkvarude väljamist uusi kaevandusi luua on lubamatu. Keskkonnakahjude hüvitamiseks peab riik maksma kohalikele elanikele maavara eripensioni, nagu mujal maailmas". 

Maardla avamisega seonduvaid probleeme uurinud professor Enno Reinsalu ei nõustunud peamise vastuargumendiga, et kaevandus olevat ohtlik Tuhala nõiakaevule.

"Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus," sõnas Enno Reinsalu. "Kaevandamise keskkonnamõju on küll intensiivne, kuid lokaalne ja kokkuvõttes talutav. Kuna kaevandamine on üldsusele uus, võõras ja tundmatu, suhtutakse sellesse vaenulikult. Puhanguti muutub kaevandamisvastasus hüsteeriliseks ja omandab religiooni tunnusjooni - tekivad kultuseobjektid, imetaolised nähtused, lauldakse gospleid ja muud taolist."

"Paekivimaardla Nabala piirkonnas viiakse läbi keskkonnamõjude uuringud, mille alusel teeb keskkonnaministeerium otsuse kaevanduse rajamise suhtes," ütles Paekivitoodete Tehase arendusdirektor Boriss Oks. "Uurijate hinnangul saavad tulemused valmis pooleteise aasta pärast. Seepärast ei ole praegu küsimus mitte selles, kas alustada kaevandamist või mitte, vaid selles, et uurida, kas kaevandamine on võimalik ja mõistlik. Ühest küljest on selge, et me vajame keskkonnasäästlikku eluviisi ning tervet elukeskkonda. Teisest küljest vajame selleks kõigeks ka hooneid ja teid. Eesmärk on lihtne: kaevandamine peaks kolmele osapoolele kasulik olema - riigile, kohalikele elanikele ja arendajale."

Kaevandamisega plaanivad võimalusel alusta kolm ettevõtet: OÜ Paekivitoodete Tehas, AS Kiirkandur ja AS Riverito.