Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: ettevõtete tulumaksureformi mõju on positiivne

Täna tutvustatud ettevõtete tulumaksureformi uuringust nähtub, et reformil on olnud oluline positiivne mõju investeeringute mahtudele ning see on aidanud ettevõtteil majanduskriisi tingimustes toime tulla.
"Käesoleva analüüsi käigus leiti reformil olevat oluline positiivne mõju investeeringute mahtudele ning mõningane mõju investeeringute struktuurile, sealjuures tänu likviidsete varade kasvule ka positiivne mõju ettevõtete võimele majanduskriisi tingimustes toime tulla. Viimane on küll kõrvalmõju, st algsest eesmärgist lähtudes oleks olnud eelistatavam riskide võtmine ja investeerimine. Positiivne mõju leiti tootlikkusele ja SKP-le," kirjutatakse uuringu lõppraportis.

2000. aastal Eestis läbi viidud maksureformiga muudeti äriühingute maksustamise süsteemi, millega maksustati äriühingu kasum mitte selle teenimisel, vaid jaotamisel. Muudatuse peamiseks eesmärgiks oli toetada ettevõtlust ja ettevõtete kapitaliseeritust ning investeeringuid laiemalt. Praxise ja Tartu ülikooli analüütikud uurisid tulumaksureformi mõjusid investeeringutele, majanduskasvule ning maksulaekumistele.  

Uuringu käigus viidi läbi veebiküsitlus 471 ettevõtja seas ning intervjuud ekspertide ja ettevõtjatega. Äriregistri andmete süvaanalüüsiks kasutati erinevaid meetodeid (sh võrdlusgrupina kasutati Läti ja Leedu ettevõtteid), hinnati majanduse üldist tasakaalumudelit ning analüüsiti maksutulude laekumist.

Uuringu 155-leheküljelises lõppraportis on kirjutatud, et üldistavalt võib öelda, et ettevõtjate hoiakud tulumaksusüsteemi suhtes on positiivsed.

"Samas on tulumaksusüsteem mõjutanud ootuspärasest vähem ettevõtjate otsust kasum reinvesteerida. Täpsemalt pidasid 40% ettevõtjatest süsteemi mõju reinvesteerimisele väheseks, olematuks või ei osanud arvamust avaldada," on raportis öeldud.

"Uuringu tulemused vastavad väga suures osas sellele ideele, mida me seadust vormides olime püstitanud. Eesmärkideks seadsime investeeringute kasvu, laenukapitali sõltuvusest vähenemise, läbipaistvama aruandluse ja tööjõutootlikkuse kasvu. Kuigi 12 aastat tagasi ei oodanud keegi sellist majanduslangust, tõestab uuring, et loodud süsteem oli ettevõtetele suur leevendus kriisi üleelamiseks," ütles rahandusminister Jürgen Ligi uuringu tutvustamisel.

Risto Kaarna (Praxis) ja Jaanika Meriküll (TÜ) ütlesid uuringu tulemustest rääkides, et reformil oli positiivne mõju investeeringu mahtudele, seda eriti keskmise suurusega ja väikeettevõtete hulgas. Samuti mõjus maksumuudatus positiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule, teatas rahandusministeerium.

Lisaks suurenes ka ettevõtete vastupanuvõime muutuvates majandusoludes, sest nende likviidsed varad kasvasid. Viimane on uurijate hinnangul küll reformi kõrvalmõju, sest muudatuse peamine eesmärk on toetada investeeringuid.

Lisaks hakkasid ettevõtted ka kasumeid tõesemalt kajastama, mis aitas neil kaasata välisinvesteeringuid ja parandada laenuvõimekust. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine küll mõnevõrra vähenes, kuid seda tasakaalustasid muud kasvanud maksutulud.

Analüüsi käigus leiti, et suurem osa küsitletud ettevõtjatest hindas süsteemi mõju investeeringutele, tootlikkusele ja tööhõivele positiivseks. Ligi 80% ettevõtjatest eelistavad kehtivat tulumaksusüsteemi alternatiivina väljapakutud klassikalisele, kuid oluliselt madalama maksumääraga süsteemile ja seda nii majanduslanguse kui -kasvu tingimustes. Välisomanduses olevate siinsete ettevõtete esindajad märkisid süsteemi eeliseid oluliselt suuremal määral kui kohalikud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie ütles, et ettevõtete tulumaksusüsteemi uuring näitab selgelt selle positiivset mõju esialgsele eesmärgile - investeeringute suurendamisele. "Kriisi käigus on see süsteem aidanud tänu suuremale likviidsusele mitmetel ettevõtetel ellu jääda. Ka suurem osa küsitletud ettevõtjatest toetab maksusüsteemi jätkumist senisel kujul," lisas Raie.

Uuring "Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule" valmis koostöös rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Arengufondiga ning Euroopa Liidu struktuurifondide kaasrahastamisel.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: