Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Niguliste kappaltari taastamist jälgib kogu Euroopa
Tänasel nigulapäeval käivitus Niguliste kiriku hiliskeskaegse kappaltari suur restaureerimisprojekt, mida kajastatakse nii näitusel, trükiste väljaandmisega kui ka rahvusvahelisel konverentsil.
Kuigi seda Põhja-Euroopa üht uhkeimat ja paremini säilinud altarit restaureeriti ka nõukogude ajal, võimaldab tänapäevane tehnika seda teha paremini, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ettevalmistused restaureerimise alustamiseks on kestnud juba pea aasta, kuid täna algas ametlikult peale reaalne protsess.
Altarist on välja võetud mõned baldahhiinid ning detail detaili haaval toimub tehnilise seisukorra ülevaatamine ning edasise metoodika väljatöötamine.
Eriliseks teeb selle protsessi aga see, et inimestele ei näidata mitte ainult lõpptulemust, vaid tervet pikka restaureerimise protsessi.
Eesti kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiop selgitas, et restaureerimise kõrval tehakse väga põhjalikud tehnilised uuringud, mida siis esitletakse kui protsessi nii näituse kaudu kui ka kodulehel.
Niguliste kiriku kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksamaa altariretaableid kogu Euroopas. See teos, millel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast, jõudis siia 1481. aastal.
Nõukogude aja lõpus toimusid samuti kappaltari ulatuslikud konserveerimistööd, kuid 1992. aastal need katkestati, nii et restaureerimata jäid umbes pooled skulptuurid. Tolleaegne töö on küll tehtud väga hea kvaliteediga, ent tänased tehnilised võimalused on veelgi paremad.
"Tehnika on kindlasti parem, sest on olemas väga palju selliseid tehnikaid, mis on mitte-lõhkuvad, millega siis tänasel päeval neid uuringuid läbi viiakse. Meil ei ole näiteks füüsiliselt vaja kratsida sealt värvitükki lahti, vaid me saame seda analüüsi teha aparaadiga, mis pannakase puuskulptuuri lähedale ja sellest täiesti piisab," selgitas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.
Kuna tegemist on väga väärtusliku tööga, siis restaureerimisega kiirustama ei hakata, kuid teadusuuringud ja esitlusprojekt mahuvad paari aasta sisse.
Kogu protsess pakub huvi ka teistele Euroopa riikidele ning hõlmab see ka rahvusvahelist konverentsi, töötubasid, haridusprogramme ning trükiste ja raamatute väljaandmist.
Ettevalmistused restaureerimise alustamiseks on kestnud juba pea aasta, kuid täna algas ametlikult peale reaalne protsess.
Altarist on välja võetud mõned baldahhiinid ning detail detaili haaval toimub tehnilise seisukorra ülevaatamine ning edasise metoodika väljatöötamine.
Eriliseks teeb selle protsessi aga see, et inimestele ei näidata mitte ainult lõpptulemust, vaid tervet pikka restaureerimise protsessi.
Eesti kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiop selgitas, et restaureerimise kõrval tehakse väga põhjalikud tehnilised uuringud, mida siis esitletakse kui protsessi nii näituse kaudu kui ka kodulehel.
Niguliste kiriku kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksamaa altariretaableid kogu Euroopas. See teos, millel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast, jõudis siia 1481. aastal.
Nõukogude aja lõpus toimusid samuti kappaltari ulatuslikud konserveerimistööd, kuid 1992. aastal need katkestati, nii et restaureerimata jäid umbes pooled skulptuurid. Tolleaegne töö on küll tehtud väga hea kvaliteediga, ent tänased tehnilised võimalused on veelgi paremad.
"Tehnika on kindlasti parem, sest on olemas väga palju selliseid tehnikaid, mis on mitte-lõhkuvad, millega siis tänasel päeval neid uuringuid läbi viiakse. Meil ei ole näiteks füüsiliselt vaja kratsida sealt värvitükki lahti, vaid me saame seda analüüsi teha aparaadiga, mis pannakase puuskulptuuri lähedale ja sellest täiesti piisab," selgitas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.
Kuna tegemist on väga väärtusliku tööga, siis restaureerimisega kiirustama ei hakata, kuid teadusuuringud ja esitlusprojekt mahuvad paari aasta sisse.
Kogu protsess pakub huvi ka teistele Euroopa riikidele ning hõlmab see ka rahvusvahelist konverentsi, töötubasid, haridusprogramme ning trükiste ja raamatute väljaandmist.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann