Kolm inimest tuhandest kannab HI-viirust ({{commentsTotal}})

Ehkki aidsiennetusega on tegeldud 1990. aastate algusest, on ennetustöösse suunatud raha ebapiisav, vahendab Eesti Päevaleht poliitikauuringute keskuse Praxis uuringut.

"Jätkuvalt ei taju Eesti inimesed piisavalt tõsiselt HIV-i ohtu ja tagajärgi," nentis üks uuringu autoreist, tervishoiuspetsialist Maris Jesse. "Ennetustegevuses tehakse õigeid asju, mis on teistes riikides tulemusteni viinud, ainult alarahastatult ja liiga vähe. Nii ei ole võimalik jõuda kriitilise hulga inimesteni, et epideemia peatada," märkis ta. "Alarahastatud on narkomaanidele süstlavahetuse ning asendus- ja võõrutusravi pakkumine, mis on avalikkuse silmis ja poliitikute seas ebapopulaarsed."

Septembri alguseks oli Eestis HIV diagnoositud 4196 inimesel ning aids 54 inimesel. Tegelik nakatunute arv võib ekspertide hinnangul olla aga üle kahe korra suurem, ulatudes 15 000-ni.

Riigikogu narkomaania- ja aidsivastase võitluse probleemkomisjoni aseesimehe Nelli Kalikova sõnul tuleb epideemia peatamiseks kõvasti pingutada. "Praegu nakatunute arv veel päris üht protsenti elanikest ei anna, aga sinnapoole see liigub," lausus ta. Teravaks probleemiks on nakkuse levik 15-24-aastaste naiste seas. "Praegu mõeldakse ikka veel, et see on narkomaanide ja prostituutide probleem, aga hetkeseisuga on see tegelikult juba iga tavalise noore probleem," lausus Kalikova.

Aastatel 2006-2007 kasvab ravi vajavate patsientide arv tunduvalt, sest umbes pooled nakatunutest haigestuvad aidsi ja vajavad ravi. Rahavajadus suureneb seega kuni 210 miljoni kroonini aastas. Sel aastal tuli riigi-eelarvest vaid 11,8 miljonit.

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: