Politsei vahistas Eesti allilma mõjuka ristiisa ({{commentsTotal}})

Keskkriminaalpolitsei vahistas allilma tähtsuselt teise mehe - Vjatšeslav Gulevitši, mõjukaima, Kemerovo grupeeringu väidetava liidri.

Kogu kuritegelikule allilmale mõjus see kui välk selgest taevast, kui keskkriminaalpolitsei täpselt nädal tagasi, 22. detsembril Slava Kemerovskii hüüdnime all tuntud Gulevitši käed raudu lõi, kirjutab Positmees. Peetakse ju Gulevitšit kogu Eesti organiseeritud kuritegevuse ja selle rühmituste katusorganisatsiooni ehk «ühiskassa» liidri Nikolai Tarankovi järel teiseks meheks siinses allilmas.

Sageli on Gulevitšit peetud koguni tosin aastat vankumatult valitsenud Tarankovi mantlipärijaks, kui too peaks kõrvale astuma.

Nii näis Postimeest konsulteerinud allilmaelu asjatundjaile endalegi uskumatu, kuidas võis seadusega pahuksisse sattuda sellise kaliibriga autoriteet, kes kümmekond aastat allilmas võimsaimat, Kemerovo rühmitust juhtides on suutnud oma käed puhtana hoida ning seista nii politseile püüdmatus kauguses.

Põhja ringkonnaprokuröri Jüri Kasesalu sõnul kahtlustatakse Gulevitšit väljapressimises ja samas kuriteos on kinni peetud veel üks teinegi inimene. Ehkki Kasesalu keeldus uurimise huvidele viidates kuriteo detaile täpsustamast, olevat Postimehe andmeil Gulevitš pressinud vägivalla ähvardusel ühelt inimeselt välja enam kui 100 000 krooni suurust summat.

Et keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur ei loobi kahtlusi asjata õhku, kinnitab asjaolu, et päev pärast Gulevitši kinnipidamist andis Tallinna linnakohus loa jätta mees kuueks kuuks vahi alla.

Kemerovost pärit Gulevitši nimi kihutas kriminaalpolitseinike jaoks raketina orbiidile juba 1990. aastate hakul. Koos tänaseni tema kõrval püsinud autoriteetidega hakkas ta tegelema Tallinnas ulatuslike väljapressimistega. Näiteks maksustati toona erinevate hotellide juures tegutsenud taksojuhid ja prostituudid. Samuti värskelt tegevust alustanud ärimehed, kellelt nõuti igakuist katusemaksu.

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: