Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kõrgepalgalisi teise ja kolmanda lapse sünnitajaid rohkem

Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust "Vanemahüvitise mõju sündimusele ja tööturukäitumisele" selgub, et erialasele eneseteostusele orienteeritud naiste osa hakkas sünnitajate hulgas kasvama juba 2002. aastast, seega enne vanemahüvitise rakendamist, kirjutas Eesti Päevaleht.

Uuringu teostaja Andres Võrgu kinnitusel ei peegelda tõusutendents seetõttu vanemahüvitise otsest mõju. Küll on aga 2004. aastast märgatavalt sagenenud teise ja kolmanda lapse sünd kõrgelt haritud ja kõrgepalgaliste emadega peredes.

Esmasünnitajate puhul ei saa kahe viimase aasta põhjal eelnevate aastatega võrreldes esile tuua mingeid järske muutusi, mistõttu vanemahüvitise mõju esmasünnitajate otsustele on raske hinnata.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on uuringu tulemused rõõmustavad, kuna teiste ja kolmandate laste sündimuse kasv on väga oluline, et saavutada sündide tõusu kaudu iibe tasakaalustumine. "Seda ei saa rajada vaid ühelapselistele peredele," märkis Rummo.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul jätkub vanemahüvitise maksmine muutmata kujul. Kartus, et vanemahüvitise jõustumisel kasvab nende hulk, kes hakkavad sünnitama paljalt sissetuleku tõusu pärast ega suuda ise lapsi korralikult kasvatada, on ümber lükatud, ütles Aab. Seda ei toeta ei viimane uuring ega üldine laste hülgamise statistika.

Toimetaja: Vahur Koorits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: