Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Lahtvee: rohelise energia mõju elektrihinnale on tühine
Säästva Eesti Instituudi (SEI) juhataja Valdur Lahtvee sõnul on rohelise energia tootmise suhtelise kalliduse mõju elektrihinnale tühine.
Menetluses oleva elektrituruseaduse eelnõu järgi hakkaks Eesti Energia maksma aastas ligi 300 miljonit krooni toetust elektri ja soojuse koostootmisjaamadele ning taastuvelektri tootjatele.
Lahtvee kommenteeris ETV24-le, et need lisameetmed on "kooskõlas ökoloogilise maksureformi strateegiaga, nende mõju elektrihinnale saab olema marginaalne ja arvestades aastani 2009 kavandatud üksikisiku tulumaksu vähendamist aastas 1% võrra, jääb tarbija rahakotti tegelikult märgatavalt rohkem raha kui kaasnev elektrihinna tõus ära võtab."
Eesti Rohelise Liikumise juhatusse kuuluva Lahtvee kiitis, et valitsus panustab Eesti elektrivarustuskindluse tõstmisele ja keskkonnahoiule. "Et sarnase tegevusega elektritarbija jaoks hinnatõus kaasneb, on tingitud vaid sellest, et seni on riik elektrihinda kunstlikult - keskkonnakasutuse tasude erisuste ja väliskulude mittearvestamise kaudu - madalana hoidnud," ütles ta.
SEI juhataja tervitas reformi põhimõtet, et töö maksustamise asemel koormatakse tarbimist. "Lisaks majanduse efektiivsemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutumisele kaasneb sissetulekute reaalkasv just targale tarbijale," selgitas ta.
Lahtvee tunnustas, et taastuva energia tootjate toetuseks kuluv summa - 300 miljonit krooni - suunatakse tarbijale. "Kindlasti saaks selle raha leida riigieelarvesse vastavat rida sisse kirjutades või näiteks sarnast investeerimiskohustust riigi omanduses olevatele ettevõtetele pannes, paraku jätaksime siis iga tarbija ilma motivatsioonist oma tarbimist efektiivsemaks muuta," arvas ta.
"Vajalikud investeeringud alternatiivsetesse kütustesse ja tehnoloogiatesse tuleb teha niikuinii," leidis varem ka Eesti Energias töötanud SEI juhataja. "Eesti Euroopa Liiduga liitumise tingimus oli loobuda vanade põlevkivikatelde kasutamisest 2015. aasta lõpuks. Lisaks on põlevkivivarud piiratud."
Lahtvee kommenteeris ETV24-le, et need lisameetmed on "kooskõlas ökoloogilise maksureformi strateegiaga, nende mõju elektrihinnale saab olema marginaalne ja arvestades aastani 2009 kavandatud üksikisiku tulumaksu vähendamist aastas 1% võrra, jääb tarbija rahakotti tegelikult märgatavalt rohkem raha kui kaasnev elektrihinna tõus ära võtab."
Eesti Rohelise Liikumise juhatusse kuuluva Lahtvee kiitis, et valitsus panustab Eesti elektrivarustuskindluse tõstmisele ja keskkonnahoiule. "Et sarnase tegevusega elektritarbija jaoks hinnatõus kaasneb, on tingitud vaid sellest, et seni on riik elektrihinda kunstlikult - keskkonnakasutuse tasude erisuste ja väliskulude mittearvestamise kaudu - madalana hoidnud," ütles ta.
SEI juhataja tervitas reformi põhimõtet, et töö maksustamise asemel koormatakse tarbimist. "Lisaks majanduse efektiivsemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutumisele kaasneb sissetulekute reaalkasv just targale tarbijale," selgitas ta.
Lahtvee tunnustas, et taastuva energia tootjate toetuseks kuluv summa - 300 miljonit krooni - suunatakse tarbijale. "Kindlasti saaks selle raha leida riigieelarvesse vastavat rida sisse kirjutades või näiteks sarnast investeerimiskohustust riigi omanduses olevatele ettevõtetele pannes, paraku jätaksime siis iga tarbija ilma motivatsioonist oma tarbimist efektiivsemaks muuta," arvas ta.
"Vajalikud investeeringud alternatiivsetesse kütustesse ja tehnoloogiatesse tuleb teha niikuinii," leidis varem ka Eesti Energias töötanud SEI juhataja. "Eesti Euroopa Liiduga liitumise tingimus oli loobuda vanade põlevkivikatelde kasutamisest 2015. aasta lõpuks. Lisaks on põlevkivivarud piiratud."
Toimetaja: Thomas Mell