Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
KMA: uus biomeetriline pass on võltsimiskindel
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) peadirektori Mari Pedaku sõnul on Eesti uued biomeetrilised passid võltsimiskindlad.
"Meie, kui me hakkasime passi rajama, otsustasime minna täis panga peale ja Eesti passide puhul on ka selline lahendus sinna sisse pandud, et see kiip ja need andmed on ühes - sealt keegi teine neid kopeerida ja kasutada ei saa. Vähemalt praegusel teadaoleval teadulikul tasemel on Eesti pass võltsimiskindel," ütles Pedak ETV hommikuprogrammis Terevisioon kommenteerides levivaid kuuldusi sellest, et kiibiga biomeetrilisi passe on võimalik kopeerida.
"Iga uue toodangu alguses käib üle informatsioonilaine, et nii öelda eksperdid kohe nad lahti muugivad, kohe nad järele teevad," lisas KMA peadirektor.
Pedaku sõnul pole põhjust muretseda uute passide puhul ka andmekaitse küsimuste pärast.
"Kiibi peal olevad andmed kõigepealt allkirjastab tootja digitaalselt, siis allkirjastab veel riik, kes selle eest vastutab ja sealt saavad lugeda neid andmeid vaid need, kellele meie vastavad volitused või võtmed anname. Need on teiste riikide piirivalved või vastavad asutused," püüdis Pedak kõrvaldada hirme selle ees, et passi kantud andmed võivad jõuda võõrastesse kätesse.
Järgmise arenguna, mis passe puudutab, nimetas Pedak Euroopa Liidu kokkulepet, et 28. juuniks 2009 lisatakse dokumenti ka sõrmejäljed.
Tulevikku vaadates leiab Pedak, et pass ise, kui paberil dokument või kui ka kiibikandja, on ilmselt oma mõistliku lahenduse leidnud.
"Tulevik võiks olla selline hoopis, et kui biomeetria on korralikult rakendusse võetud, et mul ei ole vaja passi. Ma lähen kohale, ma panen sõrmejälje ühe lugeja peale ja biomeetriline andmebaas ütleb, et see olen mina ja ma võin minna," kirjeldas KMA peadirektor võimalikku tulevikustsenaariumit.
"Iga uue toodangu alguses käib üle informatsioonilaine, et nii öelda eksperdid kohe nad lahti muugivad, kohe nad järele teevad," lisas KMA peadirektor.
Pedaku sõnul pole põhjust muretseda uute passide puhul ka andmekaitse küsimuste pärast.
"Kiibi peal olevad andmed kõigepealt allkirjastab tootja digitaalselt, siis allkirjastab veel riik, kes selle eest vastutab ja sealt saavad lugeda neid andmeid vaid need, kellele meie vastavad volitused või võtmed anname. Need on teiste riikide piirivalved või vastavad asutused," püüdis Pedak kõrvaldada hirme selle ees, et passi kantud andmed võivad jõuda võõrastesse kätesse.
Järgmise arenguna, mis passe puudutab, nimetas Pedak Euroopa Liidu kokkulepet, et 28. juuniks 2009 lisatakse dokumenti ka sõrmejäljed.
Tulevikku vaadates leiab Pedak, et pass ise, kui paberil dokument või kui ka kiibikandja, on ilmselt oma mõistliku lahenduse leidnud.
"Tulevik võiks olla selline hoopis, et kui biomeetria on korralikult rakendusse võetud, et mul ei ole vaja passi. Ma lähen kohale, ma panen sõrmejälje ühe lugeja peale ja biomeetriline andmebaas ütleb, et see olen mina ja ma võin minna," kirjeldas KMA peadirektor võimalikku tulevikustsenaariumit.
Toimetaja: Berit Nuka