Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Rootsis tugevneb vastuseis Nord Streami gaasijuhtmele
Rootsis tugevneb vastuseis Saksa-Vene konsortsiumi Nord Streami kavandatavale gaasijuhtmele ning ohus on konsortsiumi plaan ehitada välja Gotlandi saare Slite sadam.
Eelmisel aastal otsustas Gotlandi kohaliku omavalitsuse transpordiküsimuste osakond sõlmida Nord Streamiga leping saare suuruselt teise sadama Slite väljaehitamiseks, vahendas uudistesaade Aktuaalne kaamera.
Sadamat soovib Nord Stream kasutada kahe aasta jooksul kui laoplatsi ja baasi gaasitrassi ehitustöödeks Gotlandist idapool Rootsi majandusstsoonis. Gotlandi läänikohus tühistas eile aga selle otsuse põhjendusega, et transpordiosakond ei olnud piisavalt pädev organ nii tähtsat küsimust otsustama.
Lepingut Nord Streamiga hakkab nüüd arutama kommuuni volikogu, kus valitseb aga gaasitrassi suhtes väga kriitiline suhtumine.
Vastuseis Nord Streami gaasijuhtmele on suur ka Rootsi parlamendi Riksdagi liikmete seas. Hiljuti Rootsis avaldatud küsitlus näitas, et 72 protsenti Riigipäeva liikmetest on gaasitoru vastu. Kõik seitse Rootsi parlamendiparteid on üksmeelel selles, et gaasitrass on Läänemere keskkonnale ohtlik. Rootsi rahva seas tehtud küsitlus näitas taas, et üle poole Rootsi rahvast on rajatava gaasitoru vastu.
Rootsil ei ole Nord Streami gaasitrassist mingit majanduslikku huvi. Vene gaasi pole vaja ka Norrale ega Taanile. Rootsi, Norra ja Taani plaanivad hoopis ühist maagaasitarnete projekti nimega Skanled. Kolme riiki ühendav gaasitrass kataks Norra maagaasiga nii Lõuna-Rootsi kui ka Taani tööstuse energiavajaduse.
Mis puudutab aga Läänemere gaasitrassi, siis seda, kas lubada Nord Streamil tõmmata gaasijuhe läbi Rootsi majandustsooni, ei otsusta ei Gotlandi saar, Rootsi rahvas ega parlament, vaid Rootsi valitsus.
Nord Stream andis taotluse valitsusele sisse enne jõule ja teatas Rootsi meedias, et nad ei näe võimalust, et Rootsi valitus saaks gaasijuhtmele ei öelda. Rahvusvahelised kokkulepped lubavad merepõhja kaableid ja trasse ehitada kõikidel riikidel. Iga riik võib aga esitada keskkonnaalaseid nõudmisi. Nord Stream on Rootsi valitsuse jah-sõnas nii kindel, et on tellinud ära juba torujupidki.
Rootsi opositsiooniparteid nõuavad aga, et Nord Stream esitaks alternatiivlahenduse gaasijuhtme ehitamiseks maa peal, läbi Balti riikide ja Poola. Balti riigid soovivad seda sama. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren ütleb, et Rootsi selle nõudmisega ei ühine. Tema sõnul ei saa Rootsi valitsus nõuda midagi, mis puudutab teiste riikide territooriumi.
Nord Streami esindaja Dirk von Ameln on teatanud, et ei konsortsium ei mõtlegi mingi maapealse variandi peale.
Kuid Poola valitsus kavatseb teha seda, mida Calgren ei pea võimalikuks: Poola valitsuses on valmimas raport Moskvale, kus nõutakse gaasijuhtme tõmbamist mööda maad, kuna see on lihtsam, odavam ja kindlam.
Sadamat soovib Nord Stream kasutada kahe aasta jooksul kui laoplatsi ja baasi gaasitrassi ehitustöödeks Gotlandist idapool Rootsi majandusstsoonis. Gotlandi läänikohus tühistas eile aga selle otsuse põhjendusega, et transpordiosakond ei olnud piisavalt pädev organ nii tähtsat küsimust otsustama.
Lepingut Nord Streamiga hakkab nüüd arutama kommuuni volikogu, kus valitseb aga gaasitrassi suhtes väga kriitiline suhtumine.
Vastuseis Nord Streami gaasijuhtmele on suur ka Rootsi parlamendi Riksdagi liikmete seas. Hiljuti Rootsis avaldatud küsitlus näitas, et 72 protsenti Riigipäeva liikmetest on gaasitoru vastu. Kõik seitse Rootsi parlamendiparteid on üksmeelel selles, et gaasitrass on Läänemere keskkonnale ohtlik. Rootsi rahva seas tehtud küsitlus näitas taas, et üle poole Rootsi rahvast on rajatava gaasitoru vastu.
Rootsil ei ole Nord Streami gaasitrassist mingit majanduslikku huvi. Vene gaasi pole vaja ka Norrale ega Taanile. Rootsi, Norra ja Taani plaanivad hoopis ühist maagaasitarnete projekti nimega Skanled. Kolme riiki ühendav gaasitrass kataks Norra maagaasiga nii Lõuna-Rootsi kui ka Taani tööstuse energiavajaduse.
Mis puudutab aga Läänemere gaasitrassi, siis seda, kas lubada Nord Streamil tõmmata gaasijuhe läbi Rootsi majandustsooni, ei otsusta ei Gotlandi saar, Rootsi rahvas ega parlament, vaid Rootsi valitsus.
Nord Stream andis taotluse valitsusele sisse enne jõule ja teatas Rootsi meedias, et nad ei näe võimalust, et Rootsi valitus saaks gaasijuhtmele ei öelda. Rahvusvahelised kokkulepped lubavad merepõhja kaableid ja trasse ehitada kõikidel riikidel. Iga riik võib aga esitada keskkonnaalaseid nõudmisi. Nord Stream on Rootsi valitsuse jah-sõnas nii kindel, et on tellinud ära juba torujupidki.
Rootsi opositsiooniparteid nõuavad aga, et Nord Stream esitaks alternatiivlahenduse gaasijuhtme ehitamiseks maa peal, läbi Balti riikide ja Poola. Balti riigid soovivad seda sama. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren ütleb, et Rootsi selle nõudmisega ei ühine. Tema sõnul ei saa Rootsi valitsus nõuda midagi, mis puudutab teiste riikide territooriumi.
Nord Streami esindaja Dirk von Ameln on teatanud, et ei konsortsium ei mõtlegi mingi maapealse variandi peale.
Kuid Poola valitsus kavatseb teha seda, mida Calgren ei pea võimalikuks: Poola valitsuses on valmimas raport Moskvale, kus nõutakse gaasijuhtme tõmbamist mööda maad, kuna see on lihtsam, odavam ja kindlam.
Toimetaja: Sven Randlaid