Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Gaasitüli tõttu langeb riikide majandus veelgi
Venemaa ja Ukraina gaasitüli tõttu hakkab niigi langev majandus veel kiiremini kukkuma, kuna gaasinappuse tõttu on paljud ekspordisektori ettevõtted sunnitud uksed ajutiselt sulgema.
Gaasitüli avaldab mõju ka nende riikide majandusele, kes ise otseselt Venemaa gaasist ei sõltu või on see sõltuvus väike, nagu näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, vahendas "Välisilm".
Praeguseks on gaasist ilma jäänud ka Gruusia ja Armeenia, kes Ukraina gaasijuhtmetest kuidagi ei sõltu. Nagu kahe aasta eest, purunes väidetavalt ka nüüd Gruusiat Venemaaga ühendav gaasijuhe.
Slovakkia, mis sõltub vene gaasist sajaprotsendiliselt, taaskäivitas Jaslovske Bohunice tuumajaama, põhjustades sellega pahameelt naaberriigis Austrias, kellel endalgi gaasi napib. Samuti kehtib Slovakkias gaasikriisi tõttu eriolukord.
Bulgaaria aga oli sunnitud sulgema kaks suurt väetisetehast, mis varustasid riiki nii väetise kui ka ekspordidollaritega. Riburadapidi suletakse väiksemaid ettevõtteid ning paljudes koolides on õppetöö katkenud.
Lisaks on Vene gaasitarned täielikult katkenud ka Euroopa Liidu eesistujamaale Tšehhi Vabariiki, Rumeeniasse, Bosniasse, Horvaatiasse, Kreekasse, Ungarisse, Makedooniasse ja Serbiasse. Itaalia saab ainult kümme protsenti kokkulepitud gaasitarneist ja tõsised on probleemid ka Türgis.
Ukraina on omaenda nappidest gaasivarudest asunud toetama Bulgaariat ja Moldovat. Viimase enda gaasivarud on täiesti otsas. Bulgaarias jätkub enda gaasi veel mõneks päevaks. Horvaatia ostab gaasi Itaaliast, kes aga isegi Vene gaasist sõltuv.
Selle kriisi võitjad on esiteks naftatootjad, sest paljud riigid näevad gaasi esimese alternatiivina naftat. Teiseks on võitjad need maagaasitootjad, kes praeguses tülis Venemaale alternatiivi suudavad pakkuda. Näiteks Alžeeria, kelle poole mitu Lõuna-Euroopa riiki gaasiostusooviga pöördunud on. Euroopa Liidule on kriis selgeks teinud, et tingimata on vaja alternatiive Ukrainat läbivatele gaasijuhtmetele.
Alternatiivideks sobivad nii Kesk-Aasiast otse Euroopasse kulgevad gaasijuhtmed, mis Venemaad üldse ei läbi, kuid ka näiteks Nord Stream.
Praeguseks on gaasist ilma jäänud ka Gruusia ja Armeenia, kes Ukraina gaasijuhtmetest kuidagi ei sõltu. Nagu kahe aasta eest, purunes väidetavalt ka nüüd Gruusiat Venemaaga ühendav gaasijuhe.
Slovakkia, mis sõltub vene gaasist sajaprotsendiliselt, taaskäivitas Jaslovske Bohunice tuumajaama, põhjustades sellega pahameelt naaberriigis Austrias, kellel endalgi gaasi napib. Samuti kehtib Slovakkias gaasikriisi tõttu eriolukord.
Bulgaaria aga oli sunnitud sulgema kaks suurt väetisetehast, mis varustasid riiki nii väetise kui ka ekspordidollaritega. Riburadapidi suletakse väiksemaid ettevõtteid ning paljudes koolides on õppetöö katkenud.
Lisaks on Vene gaasitarned täielikult katkenud ka Euroopa Liidu eesistujamaale Tšehhi Vabariiki, Rumeeniasse, Bosniasse, Horvaatiasse, Kreekasse, Ungarisse, Makedooniasse ja Serbiasse. Itaalia saab ainult kümme protsenti kokkulepitud gaasitarneist ja tõsised on probleemid ka Türgis.
Ukraina on omaenda nappidest gaasivarudest asunud toetama Bulgaariat ja Moldovat. Viimase enda gaasivarud on täiesti otsas. Bulgaarias jätkub enda gaasi veel mõneks päevaks. Horvaatia ostab gaasi Itaaliast, kes aga isegi Vene gaasist sõltuv.
Selle kriisi võitjad on esiteks naftatootjad, sest paljud riigid näevad gaasi esimese alternatiivina naftat. Teiseks on võitjad need maagaasitootjad, kes praeguses tülis Venemaale alternatiivi suudavad pakkuda. Näiteks Alžeeria, kelle poole mitu Lõuna-Euroopa riiki gaasiostusooviga pöördunud on. Euroopa Liidule on kriis selgeks teinud, et tingimata on vaja alternatiive Ukrainat läbivatele gaasijuhtmetele.
Alternatiivideks sobivad nii Kesk-Aasiast otse Euroopasse kulgevad gaasijuhtmed, mis Venemaad üldse ei läbi, kuid ka näiteks Nord Stream.
Toimetaja: Merili Nael