Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Gaasikriisile järgneb kahjunõuete esitamine
Bulgaaria tegi Vene gaasimonopolile Gazprom ettepaneku hüvitada gaasikriisi ajal, 7.-20. jaanuaril tekitatud kahjud.
Bulgaaria tegi Vene gaasimonopolile Gazprom ettepaneku hüvitada gaasikriisi ajal, 7.-20. jaanuaril tekitatud kahjud.Bulgaaria majandus- ja energeetikaminister Petar Dimitrov andis täna Sofias Gazpromi asejuhile Aleksandr Medvedevile üle sellesisulise kirja. Medvedev lubas kirjale vastata kahe nädala pärast, vahendas BBC Russian.
Bulgaaria saab Venemaalt umbes 80% tarvitatavast gaasist ning kuulub koos Moldova ja Slovakkiaga kriisis kõige enam kannatanud maade hulka.
Dimitrov pakkus kolme varianti: otseseid makseid, täiendava koguse gaasi müümist Bulgaariale soodushindadega või riigiettevõttele Bulgargaz Vene torujuhtmetele juurdepääsu võimaldamist, et osta Kesk-Aasiast gaasi odavamalt, kui seda müüb Gazprom.
Medvedev pani süü kriisi pärast Ukrainale, selgitas, et toimis vääramatu jõud, ning rääkis, et Gazprom ise kaotas kriisis ligi kaks miljardit dollarit.
Lisaks rääkis Medvedev, et Ukraina president Viktor Juštšenko püüab tema arvates Ukraina peaministri sõlmitud gaasileppeid kehtetuks tunnistada.
20. jaanuaril teatas Ukraina presidendi sekretariaadi juht Aleksandr Šlapak, et Tõmošenko leppis Venemaa peaministri Vladimir Putiniga kokku Ukrainale ebasoodsatel tingimustel. Tema sõnul ei ürita Juštšenko lepingut üle vaadata, kuid jätab endale õiguse anda sellele poliitiline hinnang.
Medvedev veenis ka Bulgaaria partnereid projektide South Stream ja Nord Stream eelistes. Ekspertide hinnangul ei ole Gazpromil praegu veealuste gaasijuhtmete ehitamiseks raha ning kontsern püüab kaasata lääne investoreid.
Bulgaaria saab Venemaalt umbes 80% tarvitatavast gaasist ning kuulub koos Moldova ja Slovakkiaga kriisis kõige enam kannatanud maade hulka.
Dimitrov pakkus kolme varianti: otseseid makseid, täiendava koguse gaasi müümist Bulgaariale soodushindadega või riigiettevõttele Bulgargaz Vene torujuhtmetele juurdepääsu võimaldamist, et osta Kesk-Aasiast gaasi odavamalt, kui seda müüb Gazprom.
Medvedev pani süü kriisi pärast Ukrainale, selgitas, et toimis vääramatu jõud, ning rääkis, et Gazprom ise kaotas kriisis ligi kaks miljardit dollarit.
Lisaks rääkis Medvedev, et Ukraina president Viktor Juštšenko püüab tema arvates Ukraina peaministri sõlmitud gaasileppeid kehtetuks tunnistada.
20. jaanuaril teatas Ukraina presidendi sekretariaadi juht Aleksandr Šlapak, et Tõmošenko leppis Venemaa peaministri Vladimir Putiniga kokku Ukrainale ebasoodsatel tingimustel. Tema sõnul ei ürita Juštšenko lepingut üle vaadata, kuid jätab endale õiguse anda sellele poliitiline hinnang.
Medvedev veenis ka Bulgaaria partnereid projektide South Stream ja Nord Stream eelistes. Ekspertide hinnangul ei ole Gazpromil praegu veealuste gaasijuhtmete ehitamiseks raha ning kontsern püüab kaasata lääne investoreid.
Toimetaja: Heikki Aasaru