Välisinvestoritele tekitavad Eesti kõrged elektrihinnad peavalu ({{commentsTotal}})

Estonian Cell toodab haavapuidumassi.
Estonian Cell toodab haavapuidumassi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Strateegia "Euroopa 2020" märgib, et Euroopa Liidu majanduse uues kasvumudelis on kesksel kohal tööstus. Sama peaks olema ka Eestis, kuna see elavdab majanduse vereringet.
Ometi on meie tööstuspoliitikas küsitavusi, mille tulemusel Eesti konkurentsivõimelisus kaotab teiste Euroopa riikidega võrreldes, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal."

Estonian Cell on kopsaka välisinvesteeringu toel Kundasse rajatud tehas, kus toodetakse haavapuidumassi, mis on alusmaterjal trükipaberi, majapidamispaberi või kartongi tootmisele. Tavapärasest tselluloositehasest eristab Estonian Celli asjaolu, et puidumass saadakse haavapuidu mehhaanilise töötlemise tulemusena.

Kui tehas 2006. aastal avati, olid siin kohal Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga esindajad, EAS-i ja Eesti valitsuse esindajad, äripartnerid. Seitse aastat hiljem on tehase kohal tumedad pilved. Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank on projektist lahkunud ning üks tehase asutajatest pankrotistunud.

Põhjuseks iga-aastaselt Eestis kasvavad elektri- ja gaasihinnad ning ennekõike tariifisüsteem, mis ettevõtet globaalsest konkurentsist välja puksivad.

Ainsa investorina hoiab tehast käigus Heinzel Group.

"Oleme siia palju investeerinud. Me ei saa niisama välja tulla, sest vastasel juhul tuleb suured investeeringud ja kohustused maha kanda," rääkis Heinzel Holding BMBH president Alfred Hannes Heinzel.

"Mis me teinud oleme on see, et 2012. ja 2013. aastal investeerisime efektiivsusesse, et kompenseerida tariifide tõuse," selgitas ta.

Kehvast seisust välja tulemiseks investeeris omanik 11 miljonit eurot reovee anaeroobse puhastusprotsessi rajamiseks, et toota kolmandik vajaminevast gaasist ise.

Energiakulu moodustab 40 protsenti Estonian Celli tooteühiku kuludest ja võrreldes tehase algusaastatega on see kulu tänaseks enam kui kahekordistunud. Aastas kulub tehasel elektri- ja gaasiarvetele 20 miljonit eurot.

Ligi: tööstustele aktsiisivabastust ei tule

Heinzel Group tegutseb mitmes Euroopa Liidu riigis ja omaenda grupi siseses võrdluses on tootmine neile Eestis kulukaim.

"Sellega ei saa nõustuda, sest energia hinnad on meil ühed Euroopa Liidu madalaimad, kui võtame kõik koos maksudega arvesse. Teada on, et Skandinaavia regioon on kõige madalama elektrihinnaga Euroopas. Eesti on pisut kõrgem, aga kui ühendused paranevad, siis kindlasti see hinnatase ühtlustub," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas.

Euroopa Liidu direktiiv lubab kohaldada energiamahukatele ettevõtetele elektrienergia aktsiisivabastust.

Eesti on kohaldanud direktiivi kitsalt elektrienergiale, mida kasutatakse mineraloogilistes tootmisprotsessides. Näiteks tsemenditootmisel - aktsiaseltsis Kunda Nordic Tsement.
Estonian Celli tootmine on teistsugune ja nemad vabastust saanud ei ole.
 
"Aktsiisi mõte on ikkagi kahjulike kõrvalmõjude hinnastamine. Miks me peaksime aktsepteerima kahjulikke kõrvalmõjusid maksusoodustuste kaudu? Ma ei pea seda mõistlikuks. See lõpeb mitte ainult suure looduskoormusega vaid kokkuvõttes ma väidan, suhteliselt korruptiivselt," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Tööstuspoliitikat reguleerivad Eestis kaks dokumenti: ettevõtluse kasvustrateegia ja teadus-arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia.

"Me ei võta tööstussektorit eraldiseisvana, vaid ettevõtlussektori osana. Siiani ei ole me eelistanud näiteks tekstiilisektorit mõnele muule töötleva tööstuse sektorile. Aga need arengud võib jagada etappideks. 2003.-2006. aastal, kui saime esimesed Euroopa Liidu rahad, siis tehti korda infrastruktuur, mis oli vanast ajast jäänud," rääkis Kuningas.

Asekantsleri sõnul keskendus sealt järgmine periood aastatel 2007.-2013. aastal ettevõtete toetamisele eksportturgudel ning peagi algav periood kuni 2020. aastani keskendub ettevõtteid toetavatele finantsinstrumentidele, näiteks ekspordilaenud ja garantiid.

Estonian Celli sugusel ettevõttel on eksportturud olemas - kogu toodang lähebki ekspordiks ning ka tootlikkus on Eesti üks kõrgemaid. Peavalu tekitavad maksud.

Konsultatsioonifirma KPMG märgib, et Balti riikide tööstustarbijad - just sellised, kus toote lisandväärtus on pigem madal - on eriti tundlikud iga elektritariifi tõusu või lisamaksu suhtes.

"Siin võivad kurta mõned valdkonnad, kus investeerimist on vähem ja tööjõukulud suuremad, aga see ei ole tööstus. Tööstus kindlasti ei tohi hädaldada ja tööjõumaksudega me ka jõudumööda tegeleme," ütles Ligi.

Heinzeli sõnul on Eestis ühikuhind tootmisel oluliselt kallim kui Tšehhis või Austrias. Estonian Cell annab Eestis tööd 85 inimesele ja allhanke korras veel umbes 500.

Ka teised firmad peavad Eestis tootmist liialt kalliks

Hiljuti andis pankrotiavalduse sisse Viru Metallelement - viidates samuti põhjusele, et tootmine Eestis on muutunud liiga kalliks. Ning oma tootmisliinid on sulgenud kaks ehitusmaterjalidetööstuse ettevõtet.

"Olen kursis, et ettevõtted muretsevad keskkonnatasude tõusu pärast ja ma saan nende murest aru, et kui oled investeeringud teinud teatud eeldustega, siis neid eeldusi muutes võib-olla pole äriplaani enam võimalik kohaldada. Vaja oleks suuremat stabiilsust," tõdes Kuningas.

"Ükski tsiviliseeritud riik ei ihka endale suure looduskoormusega harusid vaid eelistab selliseid, kus on pigem targemad investeeringud ja väiksem looduskoormus," rääkis Ligi.

Eesti Panga statistika järgi on välisinvesteeringud Eestisse aasta aastalt siiski pidevalt kasvanud. Kuigi väliskapitali sissevool aitab siin luua uusi töökohti, ei tule eksporditulud siiski Eestisse, vaid jäävad kapitali välismaistele omanikele.

Toimetaja: Maarja Roon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: