Rain Kooli: sõbrad ajakirjanikud, tuba on veel täis ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamustoimetaja.
Rain Kooli on rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamustoimetaja. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing
Nädal tagasi, aastavahetuse lävepakul, kirjeldasin ma, kuidas vaba ajakirjanduse vundament on nii meil kui mujal muredam, kui see tuleviku seisukohalt tervislik oleks. Sain kuulda ja lugeda lisaks nõustuvale mõminale ka vastuvaidlevat kriitikat.
Ma maalivat põhjendamatult musta pildi tänasest meediast. Olevat nutune. Nähtused, millele ma tähelepanu juhtisin, olevat vaid tehniline praak, mitte ajakirjanduse alustala. Ja üldse oli ka enne halvasti, tänagi olevat aga ajakirjanduses tugevat ja head.

Kritiseerijatel on õigus. Ma tõesti vaatasin mööda ajakirjanduse tugevustest ja sellest, et enne oli ka halvasti. Selle viimase osas tuleb muidugi meeles pidada, et Eesti vaba ajakirjanduse ajalugu on teistsugune kui kogu vaba lääne ajakirjanduse ajalugu, nii et mu väide vundamendi aeglase (pean siin silmas tunduvalt pikemat perioodi kui 25 aastat) murenemise kohta ei puuduta üheselt Eesti olusid.

Mis aga tugevustesse puutub, siis jah, kogu spektrit ei ole võimalik hõlmata ühes piiratud mahuga kommentaaris - mis nähtusena on iseenesest muidugi ka näide tänapäeva ajakirjanduse eripäradest.

Niisiis otsustasin, et keskendun tugevustele täna, aasta esimeses meediateemalises kommentaaris. No, et oleks parem ja helgem uuele aastale vastu astuda.

Tsunftikaaslane, Postimehe arvamustoimetaja Neeme Korv kirjutas aasta viimasel päeval: ""Homme Postimehe AKs, aastalõpu eriväljaandes...," hakkasin kirjutama ja käsi peatus. Mõtlesin Raini viimasele kommentaarile... Hüva, ma ikkagi arvan, et kelle postkasti potsatab või kes juhtub ostma või lokaalis sirvima, ei kahetse... /-/ Ehk jaksame veel. Viimane kustutab tule, nagu ikka."

Vabandust, Neeme, kui mu kommentaar sind põhjendamatult pessimistlikuks tegi, sest Postimehe AK on ju ometi üks nendest ajakirjanduse positiivsetest nähtustest, mille nimel seda veel teha ja tarbida tasub. Heas mõttes aeglane ajakirjandus, mida tehakse põhjalikult ja süüvides ning peaks lugema samamoodi.

Kuigi Eesti Ekspressi kohta kuuleb praegu nii mõnestki suust, et see on ainult koopia oma hiigelaegadest, osatakse ka seal veel sedasama, aeglast ajakirjandust, milles võib mõnede lääne meediaanalüütikute arvates peitudagi tuleviku ärimudel - kusjuures mitte tingimata ainult suurte meediamajade, vaid ka väikeste, mõnest oskajast koosnevate firmade jaoks. Kas või Ekspressi paljastused Reformierakonna sisevalimiste organiseeritud võltshäältest on näide tõelisest uurivast, suisa puurivast ajakirjandusest.

Äripäev ei võitnud viimast Bonnieri preemiat lugudega maanteeameti juhtide laristamisest juhuslikult või ainult žürii armust, samuti ei ole seda teinud ETV saade "Pealtnägija". Postimehe ajakirjanike Argo Ideoni ja Evelyn Kaldoja järjepidev, põhjalik ja ülimalt asjatundlik töö on olnud minu kui suhteliselt uue Eesti elaniku jaoks puhas lugemisrõõm ja minu kui ajakirjaniku jaoks aukummarduse koht.

Ja lõpuks, ma ei häbene põrmugi avalikult kummardada ka oma abikaasa Pireti suunas, kellega ma võin olla eraeluliselt läbinud tõuse ja mõõnasid, aga kelle andekus ja oskus avada ootamatutest vaatenurkadest ja sügavuti ka selliseid persoone, kellest juba varem on kirjutatud sadu kilomeetreid teksti ja räägitud sadades saadetes, on minu jaoks alati olnud vaieldamatu. Kvaliteetne persoonilugu on žanr, mida krooniliselt alahinnatakse kas või siis, kui toimetustes pannakse kokku aasta parimate lugude pingeridu, aga see on üks oluline kivi sellessamas hea ajakirjanduse vundamendis.

Nii et sõbrad (ka need, keda ma siin mainida ei jõunud), kes te kvaliteetset - tõest, põhjalikku, hoolikat ja nauditavalt esitatud - ajakirjandust endiselt austate ja selle eest ka seisate, ärge muretsege. Pole vaja, et käsi peatuks. Pole vaja, et viimane tule kustutaks.

Tuba on endiselt veel täis.


ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: