Rein Pakk: maailma seletus öökapil ({{commentsTotal}})

Rein Pakk on näitleja ja lavastaja.
Rein Pakk on näitleja ja lavastaja. Autor/allikas: Lauri Kulpsoo
Selge see, et jõulude ajal võib müüa kõike. Ent ometi tundus mulle üks möödunud jõulude aegne müügiedulugu meeldivalt üllatav ja tähelepanuväärne. Raamatukaupluste müügiedetabelite tipus oli "Matemaatika õhtuõpik".

Selle matemaatikast nii-öelda lihtsas inimkeeles ja piltlikult kõneleva raamatu tiraaž kahe tänaseks enam-vähem läbi müüdud trüki peale kokku on 3500.

Kõigepealt rõõmustas see lugu minu südant järjekordse tõestusega turunduse kõikvõimetusest. Üldiselt püüab turundus kui valdkond väita just vastupidist - et nemad juba teavad mis müüb, kuidas ja miks. Oleks mõnelt turundustarkpealt enne raamatu avaldamist küsitud, et kas selline raamat muutub ülimenukaks ja tõuseb raamatukaupluste müügitipu esinumbriks, oleks ta tõenäoliselt naernud.

Olen üsna veendunud, et see pole pelk spekulatsioon, sest mitu kirjastust, kelle poole "Matemaatika õhtuõpiku" autorid pöördusid, lükkasid idee kiiresti tagasi, sest mingil põhjusel ei nähtud selles piisavalt suurt teenimisvõimalust.

Tõepoolest, miks see raamat müüb nii võimsalt?

See, et matemaatikutel on konverentsid ja muusikutel kontserdid, on puhas juhus. Inimkultuuri ajalugu oleks vabalt võinud minna ka vastupidi. Matemaatika ja muusika on mõlemad asjad iseeneses, abstraktsed ja jumalikud distsipliinid, mis kirjeldavad maailma omade vahenditega, omal moel. Moel, mis ei kasuta maailma ennast kirjeldamisel materjalina (ma mõtlen maailma nähtusena ehk niisugusena, nagu me seda igapäevaselt tunneme). Ja ometi tunduvad mõlemad, nii muusika kui matemaatika meile nii täiuslikud, terviklikud, kõikehaaravad ja õiged. See teebki nad jumalikuks.

Nii nagu paljudel pole muusikalist kuulmist, pole paljudel ka matemaatilist taipu ja seetõttu jääb matemaatika paljudele koolis arusaamatuks. Kuulun ka kahjuks selliste hulka. Raamatu kolmel eestlasest autoril on õnnestunud tõepoolest matemaatikat minusugustele arusaadavalt avada. Tõenäoliselt on see neil õnnestunud ennekõike rakendades oma erinevaid võimekusi matemaatikas, kunstis, semiootikas, kommunikatsioonis ja projektijuhtimises.

Kuid raamatu müügiedu põhjuseid tuleks minu meelest otsida veelgi laiemalt pildilt.

Nimelt otsivad inimesed seletust maailmale. Inimene on nii ehitatud, et selleks, et näha, määratleda ja tunnetada ennast kõiksuses, on vaja mingit toetuspunkti. Nagu kaptenil on vaja öisel merel orientiiri, näiteks Põhjanaela, mille järgi oma asukohta määrata.

Ajal, mil jumalad meiega enam vastuvaidlemist mittesallival toonil ei räägi, võiks hea, jumalik, kuid arusaadav seletus maailmale olla selline toetuspunkt. Ja milline kergendus on "Matemaatika õhtuõpikut" lugedes tunda, et mina ei olegi maailma naba!

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare on võimalik täispikkuses kuulata siin.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: