2012. aasta 28. augusti õhtul viidi Loomade Kiirabi kliinikusse collie koer Elsa. Veterinaarid andsid loomakaitse seltsile teada võimalikust väärkohtlemisest, sest koer oli loomaarst Kairi Lüüsi kinnitusel kriilises seisus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tal oli kõrge temperatuur - 40,5 ja ta ei suutnud jalgadel enam ise kõndida. Ta tagakeha oli määrdunud, seal olid tekkinud põhimõtteliselt lamatised ja ta oli kaetud tugevalt vakladega. Vaglad olid uuristanud naha sisse käike," kirjeldas Lüüs.

Täna nõuab koera omanik Mari Kangur tsiviilkohtus asjaõigusseadusele tuginedes Elsat tagasi. Nii tema kui kaitsja Reimo Mets väidavad, et looma hädades pole süüdi mitte looma abita ja hooleta jätmine, vaid selline seisund tekkis omanike jaoks üleöö ning siis kohe nad ka abi otsisid.

"Kui te jätate hakkliha suvisel augustikuu päeval enda ukse taha, siis vaadake, 24 tunni pärast on seal vaglad sees," kommenteeris Mari Kanguri esindaja Reimo Mets.

Loomaarst Kairi Lüüsi sõnul on vaklade tekkimise eelduseks siiski teatud nahaseisund. "See võtab ikkagi üsna kaua aega. Elsa puhul võis arvatavasti olla tegu sellise juhtumiga, kus loom jäi lamama, ta ei suutnud kõndida ja seetõttu ta ka ei puhastanud ennast väga. Siis see tagakeha määrdus," selgitas Lüüs.

Mari Kangur nõuab täna oma koera tagasi Maarja Talilt, kelle juures loom pärast mitmepäevast kliinikuravi taastus ja kes tasus osaliselt ka koera raviarved.

"Mari Kangur helistas mulle ja kirjeldas, et ta koeral on vaglad ning järelikult on asi väga hull. Viisin ta nii kaugele, et ta tooks looma kiiresti Tallinnasse loomakliinikusse. Väidetavalt tal ei olnud raha koera ravi eest maksmiseks, seega ma pakkusin abi," rääkis Tali.

Nüüd tuleb mängu aga juriidika. Kuigi loomakaitse selts palus veterinaaridelt saadud info alusel Järvamaa veterinaar- ja toiduametil alustada loomaomaniku suhtes väärteomenetlust looma väärkohtlemise süüdistuses, ei leidnud amet selleks alust.

Maarja Talit kohtus esindav advokaat Ilo-Hanna Hõrrak ütles, et just sel põhjusel täna kohtus omandiküsimuse üle vaieldaksegi, sest looma saab omanikult võõrandada vaid juhul, kui on tõendatud tema väärkohtlemine.

"Tema vastu on esitatud asja väljanõudmise nõue. See tuleneb sellest, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt kohaldatakse loomadele asjade kohta käivaid sätteid. Jah, loom on asi Eesti seaduste kohaselt," selgitas Hõrrak.

Täna on aga juristid looma kui asja väärkohtlemise tõendamisega kohtus jänni jäänud. Seadus ütleb, et tõendamiseks on vaja kohtule esitada vettpidavad asjaolud, et väärkohtlemine toimus ettekavatsetult. Seda aga ei õnnestunud tõendada ka näiteks Marge Arumäe juhtumi puhul, kelle Saksa lambakoer oli jäetud koos kutsikatega hoole ja abita.

"Aktuaalne kaamera" üritas seadusandjalt teada saada, kas looma käsitlemine asjana on ikka kohane ja kas sellega suudetakse tagada eelkõige looma heaolu. 

"Sellel hetkel, kui seda seadust kirjutati, peeti silmas võimalust, et kasutada asjaõigusseadusest tulenevaid olemasolevaid sätteid, mis on asjakohased. Just selle mõttega ongi öeldud, et looma ei võrdsustatata asjaga, aga looma suhtes kohaldadatkse asjaõigusseaduse sätteid. Nüüd väljakujuneud olukorras ja olemasolevate kohtulahendite valguses on vajalik üle vaadata, et kas kõik erisused on ära sätestatud," selgitas põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna veterinaartegevuse büroo juhataja Pille Tammemägi.

Seega on ministeerium seisukohal, et põhjust seadus üle vaadata ning vajadusel seda muuta või täiendada, on olemas.

10-aastane Elsa on aga paranenud ning elab nüüd uue pere juures. Et see pere leida, palusid Mari Kangur ning tema esindaja Reimo Mets täna kohtul üle kuulata ka Läti vabariigi kodanikud. Hageja kinnitusel on koera kadumise osas alustatud Lätis kriminaalmenetlus.