Raivo Vare: tuleb tegelda terve riigi pidamise ümberkorraldamisega ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Koos omavalitsuskorralduse reformiga tuleb tegelda terve riigi reformimisega ja riigi pidamise ümberkorraldamisega tervikuna, toonitas ettevõtja ja riigitegelane Raivo Vare.

Regionaalminister Siim Kiisler saatis esmaspäeval ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles igaühes elab reeglina üle 5000 inimese.

Raivo Vare rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et tegemist on haldusterritoriaalse reformiga, mis on laiema tähendusega haldusreformi üks osiseid.

"Ja minu meelest on üldse tegu minu jaoks natukene deja vu'ga. Üheksakümnendate aastate alguses ma just pidingi sellega tegelema, see oli üks minu töölõikusid riigiministrina, ja ma pean ütlema, et siis oli ka selline olukord, kus ideaalset mudelit ei olnud võimalik paugust välja töötada, ja oli vaja panna alguses paika alused ja siis nii-öelda seda mudelit täiendada muu seadusandlusega. Nüüd on valitud täpselt sama tee," ütles ta.

Vare arvates on tõmbekeskuste mudeli haldusterritoriaalse reformi aluseks võtmine majanduslikult ratsionaalne lähenemine. Selle aasta lõpuni antakse kohalikele omavalitsustele võimalus valida, kas ja kellega ühineda. 

"Ja sealt edasi läheb protsess juba sellisel viisil, et 2015. aasta märtsivalimisteks peaks juba olema ka selge, [et] need, kes ei taha midagi teha, nendele öeldakse, mida teha. Ja siis sealt edasi on juba selle mudeli sisuga täitmine:millised on funktsioonid, kuidas seda rahastatakse. Nii et 2017. aasta valimisteks oleks kõik juba klaar, eks ole: juba valitakse uued omavalitsused Ja siis 2018. aasta 1. jaanuarist kaotatakse isegi ministri koht ära, kes selle eest vastutab. Nii et iseenesest väga loogiline protsess.

Tal on ainult üks häda - ta on poliitilise kalendriga niivõrd tihedalt seotud, et igasugused muudatused selles permanentses valimisperioodis, mis meil ees seisab sisuliselt, võivad kohe selle ajakava uppi ajada. Aga, noh, kusagilt otsast tuleb alustada!"

Vare sõnul on samasuguste reformidega tegelemas ja sarnaste probleemidega maadlemas ka Soome ja Taani, ja Eesti võtab neist natuke eeskuju. Ta ütles, et talle meeldib, et omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõus on käsitletud ka ametnike saatust, sest sellest on kiputud liiga vähe rääkima.

Vare tõi näiteks Ojamaa (Gotlandi) saare, kus varasema 14 omavalitsuse asemel on nüüd üks. Seal hakkas asi õieti liikuma siis, kui leiti viieks aastaks rakendus kõigile vallavanematele ja võtmeametnikele.

"Kui sa oled kümmekond aastat või rohkem olnud juba vallavanem ja pensioniiga ka juba järsku paistab - ega sa ikka väga ei taha enam mingeid muudatusi. Ja see on loomulik ja inimlik ja sellega tuleb tegelda. Ma arvan, et kui üldse mingit kriitikat selle koha pealt teha, siis see kaheaastane nii-öelda sinekuur - see kaheaastane töökoha ettenägemine - on liiga lühikene. Rootsi kogemus näitab, et peaks vähemalt viis aastat olema - siis see kõik rahulikult laheneb ära."

Ta toonitas, et tegelikult on see reform ainult üks osa suuremast riigireformist, mida tuleb niikuinii teha ja mis võtab veel rohkem aega.

"Ainult et kavalus seisneb selles, et "kuni tervet riiki me reformime, nii kaua mitte midagi ärme kohapeal tee" - see ei ole mõistlik lahendus. Ehk siis ongi tark minna niimoodi samm-sammult. Ja tulekski tegelda terve riigi reformimisega ja riigi pidamise ümberkorraldamisega tervikuna. Ja sellega ka tasapisi juba tegelema on asutud.

Aga, mis puudutab nüüd funktsioonide jaotust ja seda, et "uurime veel" - uuringuid on hästi palju tehtud. Ma olen ikka natuke näppu pulsil hoidnud ja viimase 20 aastaga on risti-põiki asju uuritud küll. Nüüd on küsimus ikkagi otsustamises ja tegemises. Ja vabatahtlik 100 protsenti võimalus on praegu ühe aasta jooksul kindlasti kõigil olemas. Nii et saavad kohaneda küll, kui tahavad.

Nii et ma väga loodan, et see asi läheb edasi. Võtame pöidlad pihku ja hoiame, et ikkagi asi õnnestuks! Sest poliitiline kalender, nagu ma ütlesin, ei soosi tegelikult seda tegevust väga."

Sellega seoses meenutas Vare, et samal päeval, kui teatati omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu kooskõlastusringile saatmisest, tuli ka uudis, et "järgmist presidenti teevad kohalikud omavalitsused, ja kes siis seal parajasti nii-öelda pumba juures on".

"See viitab jälle sellele, et on ka poliitiline nii-öelda huvi jätta see külma, nagu öeldakse, või seisma: et las ta olla parem niimoodi - et siis on vähemalt jaotus selge, kes jälle kedagi teeb kuskil," nentis Vare.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: