"Meil pole mõtet rääkida erakonnaseadusest kui uuest seadusest. Tegemist on ikkagi vaid kosmeetiliste muudatustega ning aktiivse tegevuse simuleerimisega," ütles roheliste erakonna esimees Aleksander Laane ERR-i uudisteportaalile.

"Kosmeetiline selles mõttes, et tegelikult peaks muudatused, mitte ainult erakonnaseaduses vaid valimisseaduses tervikuna, olema komplekssed," lisas EKRE esimees Mart Helme.

Nii Laane kui ka Helme peavad olulisemaks erakonnaseaduse muudatuseks erakonna loomiseks vajalike liikmete arvu 1000-lt 500-le viimist. Suurimaks probleemiks aga seda, et kaotamata jäi valimistel osalemise kautsjoni kohustus.

"See on riigikogu välistele erakondadele valimistel väga tõsiseks probleemiks, mis takistab valimistel osalemist," lausus Helme.

"Näiteks Euroopa Parlamendi valimistel 12-liikmelise nimekirja esitamine läheb maksma kuskil 22 500 eurot. Väikestel ja vastloodud erakondadel on väga raske seda raha kuskilt võtta," lisas ta.

Laane ütles, et Roheliste raske rahalise seisu, millest väljatulek on nõudnud palju aega, tekitaski pea 70 000 euro suurune kautsjon 2011. aasta riigikogu valimistel, mis võeti ära riigi tuludesse.

"Erakonnaseaduse parandused ei võimalda keskenduda sisuliste küsimuste arutamisele väga lihtsatel põhjustel. Parlamendis istuvatel erakondadel on raha ning administratiivset ressurssi kasutada lihtsalt nii palju, et nad võivad iga väljaspoolt tuleva hea idee oma reklaami, PRi ja raha alla maha matta," nentis Laane.

"Tänane olukord kinnitab vaid siduva tulemusega rahvaalgatuslike referendumite sisseviimise vajadust," lisas Laane veel.

Helme leidis siiski, et põhimõtteliselt on erakonnaseaduse muudatused sammud õigel teel. "See ikkagi tähendab poliitika demokratiseerimist ja inimeste suuremat lubamist poliitika juurde," hindas Helme.