Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et riigikogu põhiseaduskomisjon peab eelmisest aastast debatti, kas ja kuidas piirata info levikut parlamendi töö kohta. 

"Vaidlused toimuvad detsembris valminud projekti üle, mis näeb ette riigikogu töö- ja kodukorra seaduse muutmist.

Projekti kohaselt kuulutataks riigikogu komisjonide istungite helisalvestised ja üleskirjutused 30 aastaks juurdepääsupiiranguga infoks.

Kui komisjon soovib, võib istungi üldse salvestamata jätta. Salvestise ja selle üleskirjutuse võib soovi korral ka hävitada," kirjutas Eesti Ekspress.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL) rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et küsimus on ainult salvestistes.

"Põhimõtteliselt riigikogu töö peab olema avalik, ja siin on erinev praktika erinevates riikides. Plenaaristungid on praktiliselt kõikides demokraatlikes riikides avalikud. Fraktsioonide koosolekud jälle ei ole mitte kusagil, ja komisjonide puhul on siis erinev praktika. Näiteks Põhjamaades nad on kinnised, aga näiteks Suurbritannias on nad avalikud  See sõltub konkreetsest töövormist. Mis puutub nüüd komisjoni töösse, siis Eesti kuulub selles mõttes samasse kategooriasse, mis Põhjamaad - et komisjoni istungid ei ole avalikud Tähendab, komisjoni istungi võib avalikuks teha, kui komisjoni esimees vastavasisulise ettepaneku teeb, aga reeglina, kui seda otsust ei ole tehtud, siis komisjoni istung ei ole avalik," rääkis Nutt. 

Tema sõnul midagi salajast tegelikult ei olegi, ainult et Briti parlamendis jätkub komisjonides avalik debatt, Põhjamaades on aga komisjonid läbirääkimiste koht, ja seepärast on seal nende istungid kinnised. Nutt meenutas, et komisjonide istungite protokollid on avalikud, küll aga ei mainita nendes, kuidas keegi hääletas. Ka sellel ei ole tema arvates sisulist põhjendust ning on arutelu küsimus, milline informatsioon peaks avalikkusele kättesaadav olema.

Nutt lisas, et eriti riigikaitse komisjonis ja väliskomisjonis käsitletakse tihti riigisaladusega seotud küsimusi ning sel juhul on põhjendatud, et nende dokumendid ei ole avalikkusele kättesaadavad. Samas näeb ta salvestiste tegemises mõtet vaid ajaloo seisukohalt. Tema sõnul tuleks aga küsida osalenud inimestelt nõusolekut salvestise avalikustamiseks või neile eelnevalt öelda, et salvestis on avalik.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor (SDE) rääkis, et arutelud komisjonides ei ole tavaliselt meedia jaoks suur teema, kuid need pakuvad suurt huvi vastava ala inimestele.

"Nende jaoks see protokoll oleks väga tähtis. Nad näeksid kogu selle debati ära. Ja mul on teinekord lausa kahju, et näiteks mitmeid ilusaid arutelusid, mis komisjonis on, avalikkus kusagilt lugeda ei saa," ütles ta ning tõi näiteks kultuuriinimeste huvi kultuurikomisjoni arutelude vastu.. 

Nutt toonitas, et kuigi riigikogu töö kodukorda on kümmekond aastat tagasi muudetud ja kruvisid kinni keeratud, ei takista keegi seda, et rohkem komisjonide istungeid võiksid olla avalikud, ning on komisjoni enda otsustada, kas istung on avalik või mitte.

"Selles ma ei näe mingit probleemi ja ma arvan, et seda võikski viljeleda rohkem," ütles Nutt.

"Kõige tähtsam on, et inimesed saaks aru, et on 2014., mitte 1914. aasta," lisas Nestor.