Eesti tuukrid trotsivad Norras ohte ja raskusi
"Pealtnägija" käis Norras, kus töötab juba üle 20 Eesti tuukri, tehes seal töid, mida kohalikud peavad liiga raskeks või isegi ohtlikuks.
12 Eesti tuukrit korjab merepõhjast kammkarpe, lisaks tegeletakse allvee-ehitusega, näiteks naftaplatvormide juures ja
kalakasvandustes. Selline hulk Eesti tuukreid Norras on meie väikese rahva kohta tähelepanuväärne hulk.
Varem tavalise keevitajana töötanud Erki Rätsep sattus Norrasse, läks seal neli aastat tagasi tuukrikooli ja leidis enda sõnul oma elu kutsumuse,
Praeguseks on 34aastasest vägilasest saanud nii nõutud spetsialist, et ta töötab üle Norra ning pidi isegi katkestama jõulupuhkuse Eestis. Ta teeb kuni 50 meetri sügavusel kõiki veealuseid töid, alates laevaremondist kuni sadamate ja tunnelite ehituseni, sh osaleb lõhkamistöödes.
Tuukrit varitsevad ka mitmed tehnilist laadi ohud, sest vesi – ja eriti sügav vesi – ei ole keskkond, mille jaoks loodus inimese lõi. "Ma olen juba aktsepteerinud selle mõtte ja see mõte on juba algusest peale, et midagi võib juhtuda," ütles Rätsep.
Kui hingamissegu, sügavuse või sukeldumisajaga puusse paned, võib tabada lämmastikunarkoos või hapnikumürgitus. Ka veest väljudes pole oht lõpuni möödas. Tähelepanelik tuleb olla dekompressiooniga ehk liigse lämmastiku välja viimisega kehast, muidu võib tekkida tuukritõbi ehk mikromullidest põhjustatud insuldi laadne seisund.
Tegu on tervistkahjustava tööga, kus palk on astronoomiline – aastaga võib teenida vanas rahas miljoni – aga paljud sellised sukeldujad lõpetavad invaliidina, kuid eestlasi see ei heiduta.
Toimetaja: Sven Randlaid
