Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Laevaomanike liit: eurodirektiiviga tõuseb lisaks sõidupiletile ka kauba hind

Pärnu kaubasadam.
Pärnu kaubasadam. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Järgmise aasta jaanuarist jõustuv keskkonnadirektiiv ei tõsta mitte ainult laevapiletite, vaid ka kõikide laevaga veetavate kaupade hinda, rääkis laevaomanike liidu tegevjuht Enn Kreem.

"Teie räägite praegu laevapileti hinnast, see on veel väike asi. Kui me arvestame sellega, et 90 protsenti maailma kaubandusest kulgeb mööda veeteid, siis lähevad kaubad kallimaks ja me tunneme seda kohe ka poes. Praegu tundub tulevik küll kaunis tumedana," ütles Kreem Vikerraadio saates "Uudis+".

"Neid, kes sõidavad laevaga on vähe, aga veoste hinna tõus annab tunda meie igapäevaelus ka Setumaal," selgitas ta.

Kreemi arvates võib oletada, et direktiivi tõttu liigub rohkem kaubavedu maismaale, kuigi autod saastavad keskkonda laevast palju rohkem.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et 1. jaanuarist 2015 jõustuv eurodirektiiv langetab laevakütuses lubatud väävlisisaldust praegusega võrreldes kümme korda ehk 0,1 protsendini ning see muutus tõstab tõenäoliselt laevapileti hinda märkimisväärselt.

Kreemi sõnul on nõude täitmiseks kolm võimalust - ehitada laev vedelgaasikütuse jaoks ümber, võtta kasutusele uued puhastusseadmed või minna üle kallimatele kütustele.

Kuigi alternatiivkütused on praegustest ligi 80 protsenti kallimad, on see siiski Kreemi sõnul kolmest variandist kõige odavam. Laeva ümberehitamine läheks maksma umbes neljandiku uue laeva hinnast ning kuna Eestis pole vedelgaasitanklat, siis ei oleks sellel Kreemi arvates mõtet. "Kogu Euroopas vajaksid ümberehitamist umbes 10 000 laeva, aga praegu minu teada on Euroopas tervikuna neli või viis niisugust laeva. Need on hästi harvad juhud, kes on üle läinud kas vedelgaasikütusele või filtritele," rääkis tegevjuht.

Ka uute puhastusseadmete kasutamine oleks tema sõnul väga keeruline, sest need ohustavad laeva püstivust ehk võimet taastada oma tasakaaluasendit. Pealegi tekitb puhastamise kõrvalproduktina seebikivi, mille vastu võtmisega keegi ei tegele.

Väävlidirektiiv põhineb rahvusvahelise merendusorganisatsiooni otsusel, mis võeti vastu 2008. aastal.

Kreem tunnistas, et laevaomanikel oli muutustega kohanemiseks aega viis-kuus aastat, aga siiani pole enamik laevaomanikke üleminekuks eriti investeeringuid teinud.

Üheks põhjuseks peab ta seda, et praegu tundub teiste kütuste kasutamine kõige odavam lahendus.

Teise põhjusena toob ta olukorra ebaselguse. "Kogu see keeld on väga halva taustuurimisega ja kahjuks pole kellelgi veel selget hinnangut kuhu ja mismoodi edasi minnakse," rääkis ta.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialisti Heiko Heituri sõnul on direktiivi eesmärgiks Läänemere õhu puhtamaks muutmine ja vetikate kasvu kiirendava reostuse hulga vähendamine.

 

Karmimad keskkonnanõuded laevakütustele pakkus välja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Euroopa Komisjoni Eestis esindava Hannes Rummu sõnul on ekslik väita, et laevakütustele kehtivate reeglite karmistamise idee tuli Euroopa Liidult.

"Otsuse vähendada keskkonnakaitseks väävlisisaldust laevakütuses tegi tegelikult 2008. aastal Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO). Selle otsuse kohaselt peab väävliheite kontrolli eriti tiheda laevaliiklusega piirkondades – eelkõige Lääne- ja Põhjamerel, La Manche'i väinas ning Põhja-Ameerikas – väävlisisaldus kütuses praeguselt ühelt protsendilt vähenema 1. jaanuariks 2015 0,1 protsendini," ütles Rumm.

"Otsust toetasid ühehäälselt kõik IMO liikmed, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid. Kuna Euroopa Liidul on kohustus muuta rahvusvahelised otsused osaks Euroopa Liidu õigusest, siis võetigi vastu loos viidetud "eurodirektiiv"," jätkas ta.

Tema sõnul võidab keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest nii loodus kui ka inimeste tervis, eriti sellises sisemeres nagu seda on Läänemeri.

"Kuna IMO otsus mõjutab otseselt paljusid transpordiettevõtteid, on Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas viimastel aastatel koostöös sadamate, laevafirmade ja liikmesriikidega otsinud kokkuleppe täitmiseks nn pehmema ülemineku võimalusi. Näiteks on leitud täiendavaid rahastamisallikaid LNG terminalide ehitamiseks ja uute tehnoloogiliste lahenduste välja töötamiseks, samuti on võimalus anda selle valdkonna ettevõtetele riigiabi," selgitas Rumm.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: