Ansip: Rail Balticu ajakava ei tohi Vilniuse vaidluse tõttu kannatada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1391423947000 | amCalendar}}
 Algirdas Butkevičius ja Andrus Ansip
Algirdas Butkevičius ja Andrus Ansip Autor/allikas: valitsus.ee

Tänasel Balti peaministrite kohtumisel kinnitas peaminister Andrus Ansip, et Vilniuse liitmine Rail Balticu trassiga on läbirääkimiste küsimus Leedu ja Euroopa Komisjoni, mitte Eesti vahel.

Samas rõhutas Ansip, et projekti ajakava ei tohiks selle tõttu kannatada ning esmatähtis on jõuda kiiremas korras ühisfirma loomiseni, mis on eelduseks Euroopa Liidu vahendite taotlemiseks juba sel kevadel.

Kohtumisel arutati neid Rail Balticu projektiga seotud küsimusi, mis on takistanud sellega tähtajaliselt edasi liikuda. Enim arutelu tekitanud küsimuses, kas Rail Balticu raudteetrass peaks kulgema ka läbi Vilniuse, ütles peaminister Andrus Ansip, et mõistab täielikult, et Vilniuse ühendamine Rail Balticuga on Leedu jaoks oluline.

„Milline saab olema täpne trassi kulgemise joon, kas läbi Kaunase või läbi Kaunase ja Vilniuse või läbi Kaunase ning Vilnius saab ühendatud selle marsruudiga, on läbirääkimiste objekt Leedu ja Euroopa Komisjoni vahel,“ ütles peaminister.

Peaminister Ansip lisas, et Eesti jaoks on oluline projektiga kiiresti edasi liikuda ning et ettevalmistusprotsessi kiirus ei tohi saada takistuseks Euroopa Ühenduse Rahastu vahendite taotlemisel kevadel.

Leedu peaminister Algirdas Butkevičius avaldas pärastlõunal toimunud pressikonverentsil lootust, et Vilniuse küsimuses jõutakse siiski kokkuleppele, sest Leedu ei soovi, et nende pealinn, mis annab ligi 40 riigi sisemajanduse kogutoodangust, jääks trassilt kõrvale. "Seetõttu soovime lahendada Vilniuse küsimuse võimalikult kiiresti."

Balti riigid peavad rahataotluse esitama hiljemalt mais ning peaminister Andrus Ansip hoiatas, et kui tähtajast ei suudeta kinni pidada, muutub positiivne rahastamisotsus ebatõenäoliseks.

Reedel rääkis Ansip Vikerraadiole, et vaidlus selle üle, kas Rail Baltic peaks läbima Kaunase või Vilniuse, on pisut hiljaks läänud, sest leedulaste ettepanekul sai Leedus just Kaunas selleks linnaks, mida trass läbib. 

"Leedulaste argumentatsioon põhines tol ajal teadmisel, er Kaunasesse tuleb suur ümberlaadimisjaam, kus hakatakse Vene roopmelaiuse rongidelt konteinereid tõstma Lääne-Euroopa roopmelaiusele ja sellise haagina tegutsedes hakkab Kaunas teenima suurt raha," rääkis Ansip raadiointervjuus.

Digiallkiri piiriüleseks

Peaministrid arutasid täna ka Eesti 2014. aasta Balti ministrite nõukogu eesistumise tegevuskava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase koostöö valdkonnas, mille keskmes on digiallkirjade vastastikune piiriülene kasutamine.

Eestil on selles küsimuses selge eesmärk – käesoleva aasta lõpuks võtta riiklikes allkirjastamistarkvarades kasutusele liidesed, millega Balti riikide kodanikud ja ettevõtjad saaksid omavahelisi dokumente kolme riigi elektroonilise identiteedi (eID) alusel ühiselt digiallkirjastada.

Eeldused sellise stsenaariumi realiseerumiseks on olemas, sest Eesti, Läti ja Leedu eID süsteemid on rajatud sarnastele alustele.

Peaministrid andsid tegevuskavale heakskiidu, millega Eesti sai mandaadi viia läbi aasta jooksul kolme riigi ekspertide ja ametnike vahelisi tehnilisi kohtumisi, et sõlmida vajalikud detailsemad kokkulepped ja töötada välja pikem tegevuskava ka edaspidiseks.

Eesti, Läti ja Leedu peaministritega liitus ka Poola peaminister Donald Tusk. Kohtumisel on kavas rääkida olukorrast Ukrainas, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikast ning ühistest energiaprojektidest.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: