Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" 2. veebruaril teatas saatejuht Anvar Samost, et algatab allkirjade kogumise peaminister Andrus Ansipi Sotši olümpiamängudele sõitmise vastu. Pärast saadet avaldaski ta keskkonnas petitsioon.ee pöördumise, kus kutsub andma allkirju, et Ansip Sotši ei sõidaks, sest peaministri osalemine olümpial oleks tõlgendatav toetusavaldusena Venemaa presidendi ebademokraatlikule käitumisele.

Sotši olümpiamängude ja poliitika vaheline seos on ilmne ja selleteemaline arutelu ajakirjanduses on igati põhjendatud. Küsimus on selles, kui asjakohane on ERRi saatejuhil algatada poliitilist kampaaniat. Kui saatejuht on ühe poliitilise aktsiooni algataja, kuidas saab ta seda teemat edaspidi kajastada, analüüsides ja avaldades arvamust enda tegevuse kohta?

Anvar Samost selgitas, et ta algatas allkirjade kogumise „väljaspool saadet”. Ta lisas: „Minu seisukohad on avalikud ja niikuinii kõigil teada. Saates pole kedagi üles kutsunud minu pöördumist toetama. Isiklik huvi puudub.”

Isiklik otsene huvi (poliitiline, majanduslik vms) võib puududa. Küll aga põrkuvad liiga kõvasti erinevad rollid.

Anvar Samost sattus allkirjade kogumise algatajana rollide konflikti. Üks roll on saatejuhil, kes peaks sündmusi analüüsima ja oma seisukohti väljendama, samas säilitades käsitletavate teemadega vajaliku distantsi. Teine roll on poliitilise aktsiooni korraldajal, kes on huvitatud, et tema aktsioon vilja kannaks ja palju toetust saaks. ERRi saatejuht peaks olema sellisest rollikonfliktist vaba.

Hea ajakirjandustava järgi on rollikonfliktist hoidumise nimel ajakirjanikel (ennekõike uudiste- ja arvamusajakirjanikel) mõttekas hoiduda sellistest tegevustest nagu meeleavalduste korraldamine, poliitiliste kampaaniate algatamine jms.

ERRis on mitmeid saateid, kus saatejuht leiab saateks valmistudes või külalisi intervjueerides, et tegemist on näiteks suure ebaõiglusega, mis vajab likvideerimist.

Ei oleks mõeldav, et "Perepildi" saatejuht teatab saates, et lastetoetuste kiireks tõstmiseks korraldab ta kohe pärast saadet sotsiaalministeeriumi ees piketi (saatejuht jõuab kohale küll, ainult üle õue joosta). Või mida arvata, kui "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik kuulutab kriitilise tarbijaloo lõpus, et tühistab oma mobiilsideoperaatoriga lepingu ja kutsub kõiki üles sama tegema.

Ka ERRi arvamussaates pole kohane, kui saatejuhid hakkavad poliitilisi aktsioone korraldama.

Sõltumatule ajakirjanikule kohane tegutsemisviis on kasutada ajakirjanduslikke vahendeid probleemi teadvustamiseks, mitte piketti korraldada või allkirjade aktsiooni algatada. Nii nagu peab rääkima ebaõiglust tekitavast seadusest või kroonilisest valetajast, on samuti põhjendatud arutelu Sotši olümpiamängude ja poliitika vahelisest erilisest seosest. Küsimus on kampaaniaelemendis.

ERRil avalik-õigusliku meediakanalina on kohustus olla tasakaalustatud ja usaldusväärne. Saatejuhi algatatud poliitiline kampaania ei ole kooskõlas ERRi tasakaalustatuse põhimõttega. Erameedias võivad asjad ehk olla teisiti (nt juhtkirjad, kus väljaanne algatab mõne poeketi boikoti või kutsub valitsust tagasi astuma), kuigi ka erameedia usaldusväärsusele ei tule mu meelest kasuks, kui uudiste- ja arvamusajakirjanikud kandideerivad valimistel erakonna nimekirjas või algatavad poliitilisi aktsioone. ERRis näiteks ei saa ajakirjanikud, kes valimistel kandideerivad, osaleda valimiskampaania ajal saatejuhtidena, sest see rikuks tasakaalustatuse ja erapooletuse klausleid.

Tasakaalustatus ja sõltumatus on ERRi puhul nii avalikkuse poolt eeldatavad asjad kui ka seaduses kirjas olev põhimõte. ERRi hea tava dokumendi sõltumatuse peatükis (p 2.1) on juttu sellest, et ajakirjanikud ei deklareeri oma eelistusi sellisel viisil, mis võib ohtu seada ERRi sõltumatuse. Kampaania algatamine peaministri Sotši sõidu ärajätmiseks paraku aga on saatejuhi eelistuste ülemäärane eksponeerimine.