Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ligi: rahanduse korrashoidmise kava ei peaks meedias arutama

Foto: Postimees/Scanpix

Meediasse jõudnud kärpevajadust rõhutav rahandusministri memo on Jürgen Ligi sõnul mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks, kuna töörahu saavutamiseks peab riigieelarve kärpeid arutama valitsuskabinetis.

Rahandusminister on saatnud välja kirja, mille järgi peavad ministeeriumid järgmise kahe aasta jooksul oluliselt oma tegevuskulusid kärpima.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) selgitas ETV saates "Foorum", et Postimehe teatel käivitas ta kärpemasina, kuid tegelikult on see rahamasin.

"Jaanuaris tuleb üks käskkiri laiali saata, mis paneb ministeeriumitele ja põhiseaduslikele institutsioonidele kululaed. Sellel aastal on jutt selle poolest natukene otsekohesem, et soov on, et kõik vaataksid oma olemasolevad kulud sisulisemalt üle kui seni, selleks et saaks hakata vaidlema uute kulude üle," rääkis Ligi.

Rahandusminister märkis, et tegemist on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumendiga, mille leke on kahetsusväärne ja mida ei peaks meedias arutama.

"See on sama hea, kui restoranis tutvustakse siis vorsti. Tegelikult nii ei peaks," lisas ta.

Ligi rõhutas, et ametialaseks kasutamiseks tembeldatakse asju ka teatud põhjustel, kas või selleks, et oleks töörahu, ning see ei ole ministri eraaäri.

Ossinovski: riigi rahakott on kõigi oma

Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) tõi välja, et tema restoranikülastajana küll tahaks teha, kuidas vorsti tehakse.

"Riigi rahakott ei ole kindlasti ministri rahakott, vaid ikkagi kõigi Eesti inimeste rahakott ehk siis avalikkusel on kindlasti õigustatud ootus teada, mis seisus see riigi rahandus on," selgitas Ossinovski.

Konkreetne kiri tähendab poliitiku sõnul seda, et kuna majanduskasvu näitajad on olnud oodatust tagasihoidlikumad, siis on selge, et riigieelarve strateegias seatud eesmärk struktuurse tasakaalu või ülejäägi osas jääb saavutamata ning seetõttu tuleb leida võimalusi vastavates summades rahaliste vahendite juurdeleidmiseks.

"Kui me räägime, miks see meid järgmisel aastal lööb, siis me teame, mis see põhjus on - 2011. aastal natuke kiirustades ja ennatlikult tehtud otsus langetada järgmisest aastast tulumaksu 1% võrra, mis viib meil eelarvest järgmisel aastal tulu kuskil 700 miljonit eurot välja," ütles Ossinovski.

Ligi kommenteeris, et see on kehtiv seadus ja seda on üllatav kuulda, et neli aastat ette tehtud otsus on kiirustav.

"Sellise kirja olemasolu ise näitab, kuidas rahandust korras hoitakse. Sõelutakse iga aasta läbi olemasolevad kulud, viiakse ministeeriumid ja haldusalad võrdsele stardipositsioonile, kust hakatakse vaidlema. Mitte nii, et kõik, mis on, see jääb," sõnas rahandusminister.

Reps: miinusega alustatakse valedest valdkondadest

Haridusministeeriumil on lekkinud memo järgi suurim kärperida - 14 miljonit eurot.

Haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL) tõdes, et rahandusministri kiri ei valmistanud ilmselt ühelegi ministeeriumile head meelt, kuid tegelikult saadakse aru, et eelarvet tuleb alustada ettevaatlikult, et lõpuks jõuda riigieelarve strateegias ette nähtud ülejäägini, kus kõike pole ära kulutatud.

"Tõsi on see, et selle arutelu koht on tõenäoliselt valitsuskabinetis, kuidas sellest olukorrast edasi liikuda. Televiisoris selle üle arutada kütab ülearu kirgi. Tegelik seis nüüd nii hull ei ole, et eelarvest peaks hakkama suuri juppe maha lõikama."

Keskerakondlasest riigikogu liige Mailis Reps hindas, et kiri näitab reaalset olukorda, kus läbirääkimistel alustatakse mitte nullist, vaid miinusest.

"Selle aasta eelarve võeti 2013. aasta lõpus vastu väga suure aplausiga ja päev hiljem kahandati juba majandusprognoosi ühe protsendi võrra. Eks võib-olla seekord on rahandusministeerium oluliselt ettevaatlikum ja selliseid tühje numbreid ei proovi nii palju sisse kirjutada," ütles Reps.

Teine pool mõtlemapanevast kirjast on poliitiku sõnul see, mis on need valdkonnad, kust rahandusministeerium soovitab alustada miinusega.

"Kui need on haridus või siseministeerium, siis need sektorid on ühiskonnas juba läbi keenud. Kui räägime päästeametnikest või politseinike palkadest või õpetajatest, siis ma usun, et see on ühiskondlik kokkulepe, et nad on allapoole arvestust," lisas Reps.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: