Eetilise esseistika auhinna pälvis Toomas Paul ({{commentsTotal}})

{{1392122596000 | amCalendar}}
Foto: Mihkel Maripuu/Postimees-Scanpix

Täna toimunud Enn Soosaarele pühendatud konverentsil arutleti maailma tõlgendamise üle ning selle raames anti auhind vaimulik Toomas Paulile essee "Aus vale, vale ausus" eest.

"Kas üksikinimene saab jääda ausaks, kui ühiskond on üles ehitatud valele?" nõnda arutles Toomas Paul aasta eest Maalehes ilmunud artiklis.

Ülle Madise, Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna žürii esimees, märkis, et Eestis on palju inimesi, kes võiksid selle auhinna saada ning paljud neist töödest jõudsid ka žüriilauale. Nominentide hulgas olid ka Andrei Hvostov mõtlemapaneva artikliga  "Minu elu Annleenaga" ja Valdur Mikita artikliga Eestis toimuvatest kultuurimuudatustest. 

Auhind antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.

 

 

ERR tegi Enn Soosaarele pühendatud konverentsi "Kuidas tõlkida maailmavaadet" debatilt otseülekande, kus osalesid riigiõiguse professor Ülle Madise, Taani ajakirjanik ja kolumnist Per Nyholm, Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslas ja Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Hannes Rumm. Järgnev on lühiülevaade arutelust. 

Ülle Madise sõnul tekitab presidendi otsevalimine palju enam konflikte, nagu seda on ette tulnud Prantsusmaal ja Austrias. Seega ei oleks Madise sõnul presidendi otsevalimine sugugi kõige parem mõte.

"Minu soovitus oleks valida selgelt üks kahest variandist: kas anda presidendile oluliselt tugevamad volitused, ehk president räägibki, kuidas maksudega rahva heaolu suurendada, või valib presidendi parlament ja kõik saavad aru, et tema võim on tagasihoidlik."

Hannes Rumm märkis paneeldiskussioonis, et osa inimesi arvab, et Euroopa Liitu astuti osalt julgeolekukaalutlustel, teised leiavad, et see oli majanduslikel põhjustel. Enn Soosaar kaldus pooldama väärtus- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi arvestavat suunda.

Per Nyholmi väitel ei ole Euroopa majandus kriisis, see on tõusuteel. Kuid vaja on muuta suhtumist, seda nii Euroopas kui Eestis. "Moes on väita, et me oleme kriisis. Mina ei näe kriisi, ma näen suhtumise probleeme."

Kõik peavad mõtlema, mis seisus on riik tegelikult. Kui me mõtleme oma elude peale, näeme, et see on palju parem kui meie vanematel, sedastas Nyholm.

Andres Tarand panelistidele: Miks ei saa Soomes peibutuspardid hakkama, kuid Eestis saavad?

Urve Eslas: See on kinni poliitilises tahtes ja selles, kuidas nähakse ennast väljast poolt. Ajakirjandus on püüdnud peibutuspartide teemale tähelepanu tõmmata, kuid käed jäävad lühikeseks.

Per Nyholm soovitab vaadata pilti laiemalt kui ainult Eestis. "Kui mõni itaallane sooviks Tartus kandideerida - laske tal seda teha. Laske arendada euroopalikke ideid," märkis Nyholm.

Ülle Madise: Väga raske on võtta kelleltki ära õigust osaleda valimistel. Hoopis teine küsimus on, kas on kultuurne ja lugupidav kandideerida näiteks Euroopa Parlamenti ilma soovita sinna tegelikult minna.

Raik-Hiio Mikelsaar, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, viskas õhku mõtte, et kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimisi võiks teha ühel ajal.

Per Nyholm nendib, et ajakirjandus on alamakstud, mistõttu on palju oodata ka sügavat sisu. Eriti halvas olukorras on noored ajakirjanikud, kes on sunnitud tootma sisu väga mitmesse kanalisse, väga kiiresti ja ilma suurema süvenemiseta.

"Me tahame tõsist ajalehte, raadiot ja televisiooni. Aga selle eest peab olema ka valmis maksma. Me vajame oluliselt tõsisemat lähenemist avalikkusele," ütles Nyholm

 

Mõtted konverentsil kõlanud ettekannetest

Hannes Rumm: Eestlaste suhtumine EL-i peaks olema muutunud

Kui geograafiliselt asetseb Eesti Euroopa mõistes perifeerias, siis koostöövalmiduse osas on Eesti Hannes Rummi sõnul kusagil Saksamaa ja Poola vahe peal.

Ohukohana tõstis Hannes Rumm oma ettekandes esile aga eestlaste mõttemaailma inglise keele keskseks muutumist. Küll aga kallutab see maailmapilti, kuivõrd vaid inglisekeelse meediaruumi jälgimise tõttu jäävad eestlaste infotarbimisest välja prantsuse ja soomekeelsed uudised. See aga loob Hannes Rummi sõnul maailmast liialt ühekülgse pildi.

Urve Eslas: Eesti vajab eetilisi kriitikuid

Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslas meenutas oma ettekandes Enn Soosaart kui eetilist kriitikut. "On olukordi, kus eetika ongi just kriitika. Et olla eetiline, tähendabki olla kriitiline," märkis Eslas.

Tema sõnul vajab nii Eesti kui Euroopa tervikuna kriitilisi mõtlejaid. "Eetika tähendab vahel ka kriitikat kuid mitte igasugune kriitika pole alati eetiline. Selleks ongi selliseid inimesi vaja nagu Enn Soosaar," arutles Eslas.

Eslase ettekandes refereeriti mitmeid Enn Soosaare arvamuslugusid, milles autor juhtis tähelepanu erakondade kaugenemisele rahvast.

"Kas läbikukkumine on vältimatu, kui erakond võtaks rahvast kui partnerit? Kui räägiks asjast ja tunnistaks, et kõik pole läinud, nagu taheti? Et võimul olles on nii mõnigi kord vigu tehtud, valesti arvestatud, kiiret lahendust nõudev otsus õigel ajal langetamata jäetud?"

Taolisi Enn Soosaare mõtteavaldusi refereerides viitas Elsas aktuaalsetele probleemidele, mis Soosaarel olid juba aastal 2009 läbi mõeldud.

Võimu ja kriitika suhtest rääkides rõhutas Eslas arutelu olulisust. "Ajakirjanikuna võimu ja poliitikutega kokku puutudes olen tajunud, et see suhe on hapramaks muutunud," ütles Eslas.

Vastastikuse mõistmise ja demokraatliku ühiskonna aluseks on arutelu. Seda saab aga pidada üksnes nendega, kes seda mõtet jagavad, rääkis Eslas.

Selleks on vaja eetilist kriitikat. Eslase sõnul on omakorda kriitika tegemisel oluline roll kolumnistidel.

Ene Ergma: oleksin tahtnud Soosaarega online-meediast rääkida

Riigikogu esimees Ene Ergma selgitas teemasid, mida ta tahaks meelsasti tahtnud käsitleda Enn Soosaarega, kui see oleks võimalik.

Üks neist oleks loomulikult eetikakoodeks. „Miks? Arvan, et see pole küsimus, mida saab lahendatuks lugeda pikkides kõlavaid lauseid ja või käske üksteise järel ritta. Seda enam, et ei saa ette näha ja koodeksisse kirja panna kõiki olukordi ning neile vastavat toimimisjuhendit. Olulisem on sellest teemast aru saamine, võimalike komistuskohtade selgitamine, ennekõike väärtuste mõistmine,“ märkis Ergma.

Ta lisas, et poliitikute eetikakoodeks peab olema väärtuste koodeks ja mitte juhend stiilis „Riigikogu liige peab käima istungitel“.

Eetilised põhimõtted on kompass, mis aitab iseseisvalt läbi elus ettetulevate valikute mistahes valdkonnas. Kui kõige lihtsamad tõed ei ole nii-öelda emapiimaga inimesse imendunud, siis täiskasvanud inimesele on juba keeruline hea ja halva eristamist õpetada.

Ergma märkis, et ta oleks veel tahtnud Soosaarega rääkida online-meedia rollist avaliku arvamuse mõjutamisel. Ajakirjanike vastutusest ja eetikast.

 

Konverentsi sõnavõtte ühendav mõte oli „Mida Enn Soosaar täna ütleks“. Läbi eetikaprisma arutleti ühiskonnas toimuva üle nii, nagu Enn Soosaar seda tegi.

Enn Soosaar oli eesti tõlkija, kriitik ja publitsist. Soosaar oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sh meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti. 10. veebruaril möödus Enn Soosaare surmast neli aastat.

 

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: