Leht: erakliinikud jäävad riiklikus haiglavõrgu arengukavas vaeslapse ossa
Riiklik haiglavõrgu arengukava, mis paneb haigekassale kohustuse tellida raviteenuseid eelkõige suurhaiglatelt, on vaiba alt tõmmanud paljudel erakliinikutel.
Jutt käib 523 miljonist eurost ehk just nii suur on Eesti haigekassa rahastatava eriarstiabi maht 2014. aastal, kirjutab Pärnu Postimees.
Varem jätkus haigekassa kui Eesti suurima eriarstiteenuste tellija rahast erategijatelegi, kuid aasta-aastalt on tasakaal nihkunud suuresti haiglavõrgu arengukavasse kuuluva 19 haigla kasuks, millega haigekassal on tulenevalt valitsuse määrusest kohustus esmajärjekorras raviteenuste leping sõlmida.
N-ö siseringi kuuluvad haiglad on juba 2003. aastal kinnitatud määrusega regionaalhaiglad (Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Tallinna lastehaigla), keskhaiglad (Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla) ning maakondades paiknevad üldhaiglad ja kohalikud haiglad, mille vahel jaguneb 2014. aastal enam kui 2,7 miljonit ravijuhtu.
Kui haiglavõrku kuuluvad haiglad ei suuda vajalikus mahus teenuseid pakkuda, võib haigekassa sõlmida ravi rahastamise lepingud teiste teenusepakkujatega ning tänavu saab haiglavõrgu arengukava välistelt partneritelt teenust osta 20 protsenti ehk ligikaudu 600 000 ravijuhtu kogu eriarstiabi teenuste ostust.
Toimetaja: Marek Kuul