Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti-Mehhiko arheoloogid avastasid ainukordsed maiade vaasid

ETV saade "Pealtnägija" osales enne National Geographicut või BBC-d ekspeditsioonil Mehhikos, kus arheoloog Rait Küti osalusel toodi veealustest koobastest päevavalgele kadunud kõrgtsivilisatsiooni 2000 aasta vanuseid esemeid.

Miljoni elanikuga Merida on Yucatani osariigi pealinn, kus 60% elanikest on maia päritolu indiaanlased. Uurijate baas on väike rendimaja kesklinnast kümne minuti kaugusel. Varustuse ettevalmistus on üks vastutusrikkaim osa. Kui metsas midagi alt veab või maha jäi, võib ekspeditsioon olla luhtunud või hullem veel, keegi võib hukkuda.

Enne starti toimub detailne briifing, mis ees ootab. Töökeel on inglise, sest seltskonnas on mehhiklanna. Muuhulgas korratakse üle signaalid vee all. Tegu on kõrgema astme riskiga sukeldumisega, kus eksimise ruumi pole.

Kohalik muinsuskaitse palus allveearheoloogidel läbi uurida üks varem kaardistamata veega täidetud karstikoobas. See on võimalus katsetada kaasa võetud tehnikat.

Poolteist tundi hiljem ja pärast tee küsimist kohalikelt on auk leitud. Kui groti juurde jõutakse, on päike juba loojumas.

Koopasukeldumine on kombinatsioon alpinismist, koobaste uurimisest ja sukeldumisest ning lisaks antud juhul arheoloogiast. Praegu on tiimi ülesanne vaadata, kas põhjas leidub kaitsmist vajavaid väärtusi, sest maaomanik tahab siia teha turismiatraktsiooni.

Laskumine vee piirini on 12 meetrit, kuid palju on koopa põhjani, pole täpselt teada. Kokku kulub inimeste ja varustuse alla laskmiseks veel ligi kaks tundi. Koopasukeldujate jaoks pole aga vahet, sest maa all on kogu aeg pime.

Selgub, et tegu on arheoloogide jaoks üsna igava kohaga: umbes 25 meetri sügavusel leitakse pisut keraamika kilde ning inimese sääreluu.

Meie sihtmärk on vana ja maltsa kasvanud kaev keset džunglit, mille põhjas asub väidetavalt üks põnevamaid leide üldse.

35 meetri sügavusel põhjas lebab üle 30 kolba. Kui terasemalt silmitseda, on paljud peadest moonutatud, mis oli üks muistsete maiade kommetest. Oletatakse, et moonutatud pea oli maiade eliidi tunnus, mis viitab, et siin võib tegu olla ülikute matmispaigaga.

Aga kolbad pole see, mis uurijaid tegelikult intrigeerib. Põhjas lebab kümneid pudel- ja ümarkõrvitsaid, millel on selged inimtöö jäljed. Selline leid, pealegi nii hästi säilinud, on maailmas unikaalne.

Lisaks on koopa tagumises sopis esemed, mis meenutavad pisikesi kausse, kümnete kaupa õhukese settekihi all justkui sümmeetriliselt asetatud. Arvestades, et viimati oli siin kuiv 15 000 aastat tagasi ja maiad siia sukelduda ei saanud, on see mõistatus. Selle külaskäigu peaeesmärk ongi teaduse jaoks hindamatute esemete maapinnale toomine.

Vee alt välja toodud vaasid on kujuga, millesarnaseid varem pole kohatud. Lisaks toimus projekt Ladina-Ameerika juhtiva ülikooli UNAM tiiva all ning vee alt toodud leidudele tehakse viies laboris põhjalik analüüs.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: