Pool sajandit koostatud vadja keele sõnaraamat sai kaante vahele
Tallinnas Kloostri Aidas esitleti Eesti esimest vadja keele sõnaraamatut, mille koostamine võttis aega üle 50 aasta.
Ligi kahe tuhande leheküljeline vadja-eesti-vene sõnaraamat sisaldab vadjakeelsete kohanimedega vadja asustuse kaarti ning eesti-vadja ja vene-vadja registrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viis viimast säilinud vadjalaste küla asuvad Eesti piirist 40 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis. Vadjalasi on tänaseks alles vaid 64. Kümmekond aastat tagasi ehitati külade lähikonda suur Laugasuu sadam, mille laienemine nüüd piirkonnas asuvate põlisrahvaste, vadjalaste ja isurite, eksistentsi ähvardab.
MTÜ Fenno-Ugria Jaak Prozes rääkis, et traditsioonilised eluviisid, mida vadjalased ja isurid harrastasid, need on rikutud. Toimuvad metsade lageraied ja kaevandused väljapääsu rajamine merele.
Vadja keele sõnaraamatu koostamine võttis aega üle 50 aasta. Vaid 200-eksemplarise tiraažiga raamatust saab MTÜ Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozesi sõnul tulevikus suur haruldus.
Sõnaraamatu andsid välja Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Sihtasutus, toimetas Silja Grünberg.
Toimetaja: Sven Randlaid