VIDEO: Mihkelson ja Herkel pidasid tulise debati teemal "Kui palju muudab Eestit piirileping?"

{{1392556537000 | amCalendar}}
Foto: Madis Laur

Riigikogu liikmed Marko Mihkelson (IRL) ja Andres Herkel (VIK) pidasid portaalis uudised.err.ee maha tulise debati piirilepingu mõjudest Eestile ja Eesti-Vene suhetele. Rain Kooli juhitud debatti saab järelvaadata käesolevas artiklis.

Otseülekanne algas vaid poolteist tundi pärast piirilepingu allkirjastamist Moskvas. Siiski pole piirileppega seonduv praeguseks möödanik, sest pärast tänast maismaa- ja merepiiri puudutavate lepingute allkirjastamist tuleb need veel ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis.

Valik katkeid debatist:

Mihkelson: kogu piirileppeni viinud protsessi eesmärk on olnud, et tulemused, mille me saavutame, ei kompromiteeri Eesti õiguslikku järjepidevust.

Herkel: see lepe on teatava mastaabiga mõtlematus. Nii suurt vajadust Eesti poolel piirileppeks ei olnud. Üks eelmine õiguskantsler rõhutas väga selgelt, et leppes puudub viide Tartu rahule. Sel juhul võib meie järjepidevuse kontseptsioon olla rünnatav. Lepingule 2005. aastal preambuli lisamine oli õige samm, arvestades Venemaa tollaseid rünnakuid rahvusvahelisel areenil. Kindlasti tuli see viide omal ajal teha. See, et allakirjutamine toimub Moskvas, jätab mulje, et Eesti poolel on leppega rohkem tuli takus kui Venemaal.

Mihkelson: professor Lauri Mälksoo pakutud artikkel 9 kompromiss-sõnastus võtab maha õiguskantlser Alar Jõksi sõnastatud ja 2005. aasta deklaratsiooni taga olnud mure - nüüdne lepe puudutab üksnes piirijoone kulgemist.

Herkel: selleks peab olema väga rikkalik fantaasia, et näha leppes viidet Tartu rahule. Sellest saad sina nii aru, aga ma pelgan tõlgendusi, mis tulevad pärast Vene poolelt.

Mihkelson: Eesti jaoks ei ole Tartu rahu kehtimine teema. Tartu rahu muutub ainult natuke selles osas, mis puudutab piirijoone kulgemist.

Mihkelson: kuni Nõukogude Liidu lagunemine on Venemaa jaoks 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof, mõjutab see suhtumist Venemaal. Aga see ei tähenda, et Eesti ei peaks otsima võimalusi heanaaberlike vastastikku kasulike suhete saavutamiseks. See on pikk tee, aga ma ei näe alternatiivi.

Rain Kooli: kas okupatsiooni tunnustamine olnuks hind, mida Venemaa oleks pidanud maksma piirileppe eest?

Herkel: algselt oli ettepanek see ka sisse tuua. Ma möönan, et tunnustamist deklaratsiooniga saavutada ei õnnestu, see on pikaaegne protsess ja sõltub Venemaal valitsevast ideoloogiast. Ma ei karda Venemaad, küll aga teevad muret viited venekeelse hariduse olukorrale Eestis ja väidetavale natsismi heroiseerimisele, mis kõlasid Vene välisministri suust. Vene pool oli ennast 2005. aastal nurka asetanud, meie oleme teinud kõik selleks, et ta sealt nurgast välja tuua. Lahendamata piiriprobleeme on Venemaal olnud ajaloos palju, aga kas kellelgi seetõttu midagi hullu on juhtunud?

Mihkelson: ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et piirilepingu tegemine jätab meid keerukamasse olukorda saavutamaks teisi lepinguid. Ma ei kahtle Eesti diplomaatide võimekuses ja poliitikute tegevuses. Mida vähem on meil laual selliseid probleeme Venemaaga, seda vähem on võimalusi, et tulevikus tekivad provokatiivsed situatsioonid.

Herkel: küsimus on suures hulgas meie jaoks lahendamata probleemides ja nende osas pole me suutnud initsiatiivi hoida. Ma oleks üllatunud, kui need küsimused hakkaksid hommepäev meile soodsas suunas liikuma.

Mihkelson: IRL on pikema ja jooksul lähtunud väga selgelt Eesti välispoliitika kujundamisel eesti rahvuslikest huvidest. Eelmise aasta mais analüüsis IRLi volikogu seda enama kui 3 tunni jookksul. Lõpphääletusel toetas volikogu allakirjutamist 59:3.

Herkel: see arutelu peeti selles faasis, kus laev oli niimoodi teele läinud, et seda oli keeruline pöörata.

Mihkelson: ei ole nõus. Me teeme otsuseid argumentide, mitte emotsioonide teemal. On väga pealiskaudne arvata, et ühe lepinguga on võimalik kõik mured lahendada. Me olime ise 90ndate alguses tigedad, kui Venemaa üritas siduda piirilepinguga kodakondsuse nullvarianti jms.

Kooli: Andres Herkel, 2005. aastal hääletasite preambulist hoolimata piirileppe vastu. Kuidas kavatsete nüüd käituda?

Herkel: see preambul ei olnud Isamaaliidu fraktsiooni jonn. Oleksime saanud oodata ja juba ootamise faktiga anda Venemaale signaali, et nad peavad ühes leppega veel mingeid probleeme lahendama, et Eestil tekiks selle leppe vastu huvi. Mitte Vene pool ei ole aru saanud sellest, et ühte küsimust läbirääkimistel ei seostata teistega, vaid on aru saanud, et Eesti pool ei söandanud seda teha ja läks Lavrovi kutsega kaasa.

Mihkelson: piirilepingut on ette valmistatud enam kui 20 aastat ja see on lähtunud mõlema poole huvist. Ka nüüd käis mõlemapoolne kompimine pikka aega. Mis puudutab ratifitseerimist, siis 20 aasta jooksul pole meil ette valmistatud ühtegi teist rahvusvahelist lepingut sellise avatuse printsiibil, nagu on tehtud Eesti-Vene piirilepingut. Kõigil riigikogu liikmetel oli võimalik olla algusest lõpuni kursis, kuulata ekspertide arvamust jne. Ma eeldan, et riigikogus saab piirilepingute ratifitseerimine enama kui kahe kolmandiku toetuse.

Herkel: kõigil riigikogu liikmetel on ka õigus teha hoopis see järeldus, et see Tartu rahule tehtav osutus leppe tekstis, mis seal väidetavalt on, on nii imaginaarne ja nõrk, et leppest on tegelikult kõrvale mindud. 20 aastat tagasi oli Eesti olukord olulisel määral teistsugune. Meid on hirmutatud selle käigus, et meie uksed ELi ja NATOSsse ei avane, kui me seda probleemi ei lahenda. Me oleme olnud selles suunas liiga paindlikud, me uksed avanesid. Lähtekohta peaks vaatama uuest algusest, kuhu Vene pool end 2005. aastal nurka mängis.

Rain Kooli: Võibolla on Tartu rahuga sidumine hoopis ohtlik?

Herkel: kaasaegne Venemaa hoiab järjepidevust Nõukogude Venemaaga nendes küsimustes, kus see on talle kasulik. See oli üldse esimene lepe, millega Eesti Vabariik ajaloo areenile tuli.

Herkel: Tegu on tehtud. Kui aga nüüd ratifitseerimine läheb kuklasse näiteks europarlamendi valimistele, oleks see halb.

Rain Kooli: Eks lõpliku hinnangu annavad leppele järeltulevad põlved. Aitäh osalejatele ja vaatajatele!

 

 

 

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: