Riigikohus: kehtiv kriminaalmenetluse kord ei riku riigikogu liikme puutumatust ({{commentsTotal}})

Urbo Vaarmann
Urbo Vaarmann Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohus ei rahuldanud tänase otsusega õiguskantsleri taotlust seoses keskerakondlasest riigikogulase Urbo Vaarmanni süüasjaga ja leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse, on põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul kui inimesest saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-i uudisteportaalile.

Põhiseadus ei eelda riigikogu nõusolekut ülejäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunni abinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes. Parlamendiliikmete suhtes sunnivahendite kohaldamiseks ja garantiide kehtestamiseks jätab põhiseadus seadusandjale avara otsustamisruumi.

„Puutumatuse kord peab kriitilises situatsioonis tagama kuritarvituste ärahoidmise. Siiski ei tohi seadusandja riigikogu liikme puutumatust kehtestada sedavõrd kitsa või ebatõhusana, et see moonutaks puutumatuse olemust. Samas ei võimalda õigusriigi põhimõtted ja -õigused muuta riigikogu liikmeid puutumatuse abil karistamatuteks või anda neile õigusi, mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve,“ märkis kolleegium.

Riigikohus leidis, et praeguses seaduses õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

Samuti asus kohtukolleegium seisukohale, et põhiseadusest ei tulene seadusandjale kohustust näha ette erikord kõigiks riigikogu liikmega seotud läbiotsimisteks. Samas poleks aga põhiseadusega vastuolus, kui vähemalt teatud läbiotsimisteks riigikogu liikmega seotud paikades oleks sõltumatu eelkontroll ette nähtud.

Õiguskantsleri taotlus on seotud keskerakondlasest riigikogulase Urbo Vaarmanni süüasjaga

Veebruari alguses määras Tartu maakohus kohtuprotsessi korduvas pistise andmises ja soodustuskelmuses süüdistatava riigikogu keskerakondlasest liikme Urbo Vaarmanni (37) ja tema kaassüüdistatavate üle sügisele, kuna enne oli vaja lahendada tema saadikupuutumatuse küsimus.

Vaarmanni süüdistusakt koostati ajal, mil ta veel riigikogu liige ei olnud ja saadikupuutumatust ei omanud, kuid praeguseks kohaldub talle kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erikord, kuna temast on vahepeal saanud riigikogu liige.

Kohus tegi jaanuari keskel riigi peaprokurörile ettepaneku koostada õiguskantslerile taotlus riigikogule Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemiseks.

Vaarmanni süüdistatakse soodustuskelmuses ja pistise andmises

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi taotles Vaarmann ühele osaühingule 2010. aasta septembrist kuni mullu maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks.

Süüdistuse kohaselt seisnes pettus omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. PRIA määras OÜ-le toetuse 283 623,79 eurot, millest PRIA maksis välja 95 731,97 eurot. Kuna tekkis kahtlus pettuses, siis ülejäänud toetuse väljamaksmine peatati.

Lisaks süüdistatakse Vaarmanni oma tuttavale PRIA ametnikule pistise andmises selle eest, et too uuriks, mille tõttu toetuse teise osa väljamaksmine venib ning võimalusel kiirendada toetuse väljamaksmist.

Vastutasuna võimaldas Vaarmann PRIA ametnikule sünnipäevapeo korraldamise PRIA-lt saadud vahenditest renoveeritud hoonetes ning Vaarmanni lähedase poolt korraldatava ürituse reklaami meediaväljaandes.

Praegu on kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud Jõgevamaal asuv kinnistu, millel hooned renoveeriti, samuti kinnistule seatud hoonestusõigus ja kinnistutele ning hoonestusõigusele seatud ühishüpoteegid.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

 

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: