Peaprokurör taotleb Laasilt, Toobalilt ja Vaarmannilt saadikupuutumatuse võtmist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riigi peaprokurör Norman Aas märkis, et riigikohus tõi oma tänase lahendiga lõpuks olulise selguse pikalt vindunud saadikupuutumatuse küsimuses ning annab nüüd võimaluse taotleda keskerakondlastelt Andres Laasilt, Priit Toobalilt ja Urbo Vaarmannilt nende süüasjadega seoses saadikupuutumatuse võtmist.

Aas ütles ERR-i uudisteportaalile, et tänane otsus mõjutab otseselt ka pooleliolevaid kriminaalasju, kuna riigikohus leidis erinevalt õiguskantslerist, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku immuniteeti puudutav osa on siiski kooskõlas põhiseadusega.

"Riigikohus leidis ka, et saadikupuutumatuse äravõtmise menetlus tuleb läbida ka isiku puhul, kes saab riigikogu liikmeks pärast süüdistuse esitamist," märkis Aas.

Peaprokuröri sõnul on ta seoses riigikohtu lahendiga asunud ette valmistama saadikupuutumatuse äravõtmise uut taotlust nii Lauri Laasi ja Priit Toobali kui ka Urbo Vaarmanniga seotud kriminaalasjades.

Riigikohus ei rahuldanud tänase otsusega õiguskantsleri taotlust ja leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse, on põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks.

Juhul kui inimesest saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Põhiseadus ei eelda riigikogu nõusolekut ülejäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunni abinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes. Parlamendiliikmete suhtes sunnivahendite kohaldamiseks ja garantiide kehtestamiseks jätab põhiseadus seadusandjale avara otsustamisruumi.

Riigikohus leidis, et praeguses seaduses õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

Samuti asus kohtukolleegium seisukohale, et põhiseadusest ei tulene seadusandjale kohustust näha ette erikord kõigiks riigikogu liikmega seotud läbiotsimisteks. Samas poleks aga põhiseadusega vastuolus, kui vähemalt teatud läbiotsimisteks riigikogu liikmega seotud paikades oleks sõltumatu eelkontroll ette nähtud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: