Paet ja Lavrov kirjutavad alla kokku kolmele lepingule. Nendest kaks lepingut reguleerivad Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri ja kolmas allkirjastatav leping reguleerib saatkondade paiknemise tingimusi.

Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud, kuid nii riigipiiri lepingu kui merealade piiritlemise lepingu preambulisse on lisatud lause, millega kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi“. Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes.

Pärast lepingute allkirjastamist tuleb piirilepingute tekstid ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Piirijoone märkimist korraldab pärast lepingute jõustumist vastav demarkeerimiskomisjon. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium.

Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama siseministeerium, täpsemalt politsei- ja piirivalveamet.

Senised ebaõnnestumised

Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri küsimuste käsitlemise ajalugu ulatub tagasi 1990. aastate algusesse, kui aastatel 1992–1995 käsitleti neid küsimusi riiklike läbirääkimiste piirigrupis.

1994. aasta lõpus tegi toonane peaminister Andres Tarand avalduse, milles väljendas valmidust kompromissiks piirijoone kulgemise osas. Jaanuaris 1996 moodustati selleks läbirääkimiste delegatsioon.

Esmakordselt leppisid delegatsioonid kokku riigipiirilepingu põhitekstis oktoobris 1996 ning teksti kinnitasid 25. oktoobril 1996 delegatsioonide asejuhid Kalev Stoicescu ja Sergei Lazarev. Läbimurdeni jõuti kõnelustel novembris 1996, kui Eesti välisminister Siim Kallas ja Venemaa välisminister Jevgeni Primakov kohtusid Petroskois.

28. novembril 1996 kiitis valitsus heaks riigipiiri lepingu eelnõu ja merepiiri lepingu eelnõu ning volitas välisminister Riivo Sinijärve kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingutele alla. Lepingute allkirjastamiseni osapooled siiski ei jõudnud.

5. märtsil 1999. aastal parafeerisid delegatsioonide juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov mõlema lepingu tehniliselt viimistletud eelnõud koos kõigi lisamaterjalidega. Pärast seda on erinevad Eesti valitsused pidevalt kinnitanud oma valmisolekut eelnõu alla kirjutada.

Läbirääkimised lepingute allakirjutamise üle jätkusid kuni 2005. aastani, mil pooled saavutasid kokkuleppe ning 18. mail 2005. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet ja Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov lepingutele Moskvas alla. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil ning Eesti president kuulutas need välja 22. juunil 2005.

6. septembril 2005 teatas Venemaa välisministeerium, viidates riigikogu piirilepingute ratifitseerimisseadusesse lisatud preambuli tekstile, mis sisaldas viidet Tartu rahulepingule, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega.

Piirilepetega seonduv tuli taas päevakorda 2012. aastal, kui riigikogus esindatud erakondade esindajad ja sidumata rahvasaadikud pöördusid valitsuse poole, kuna riigikogu liikmete arvates peaks olema võimalik jõuda Venemaaga kokkuleppele sellise piirilepingu osas, mis austab Eesti ja Venemaa suveräänsust ning Eesti õiguslikku järjepidevust.

Järgnevalt tegi riigikogu väliskomisjon valitsusele ettepaneku alustada konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks.

Välisministeerium alustas kahepoolseid konsultatsioone Venemaaga, selgitamaks võimalusi pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks. Eesti poolt pidasid konsultatsioone ministeeriumi asekantsler Lauri Bambus ning suursaadik Moskvas Jüri Luik. Konsultatsioonide käigus leiti lepetele sõnastus, mis kompromissina sobis mõlemale osapoolele.

23. mail 2013 kiitis valitsus heaks piirilepingute eelnõud ja nende allkirjastamise välisministri poolt. Oktoobris andis Venemaa president Vladimir Putin Venemaa välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga.

16. jaanuaril 2014 teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov välisminister Urmas Paetile, et Venemaa riigisisesed kooskõlastusprotseduurid seoses piirilepingutega on lõppenud ja võib paika panna aja lepete allkirjastamiseks.