Soomlased juurutavad geenitestil põhinevat personaalmeditsiini
Helsingin Sanomat vahendas möödunud nädalal Soome teadlaste arvamust, et geeniandmed peaksid olema loomulik osa Soome tervishoiusüsteemist.
Artiklis märgitakse, et kavas on hakata koguma inimeste geeniandmeid.
Alla kirjutanud soome professorid ja arstid rõhutavad vajadust riikliku programmi järele, millega saaks geeniandmeid koguda. Ühtlasi tunnistatakse vajadust riiklikul tasandil kaitse järele, et digitaalseid geeniandmeid säilitada.
Viisil, mida soomlased alles kavandavad andmeid koguda, on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramul ette näidata juba enam kui 51 000 inimese geeni ja tervisekäitumise andmebaas.
Soome professorid rõhutavad, et geeniandmetele tuginedes annaks ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi, sest geeniriskidest teadlik olemine võimaldaks inimestel juba varakult muuta oma elustiili ja vältida nõnda haigestumist.
Artikli autorid märgivad, et Soomel on rahvusvaheliselt tunnustatud eelised, mis võimaldavad olla juhtiv riik geeniandmetele tugineva tervishoiusüsteemi juurutamisel.
Eesti Geenivaramus on kasutusel geenikiibid, mis võimaldavad määrata:
*harvaesinevate geeneetiliste haiguste ja sündroomide diagnoosimiseks.
*eelsoodumuse olla keskmisest pikem või lühem, kalduda ülekaalu, jääda sõltuvussesuitsetamisest vmt.
*geneetilist eelsoodumust teatud haigusteks.
*inimese geneetilist päritolu.
Geeniandmete kasutamine haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel on osa personaalmeditsiini kavast, mille pilootprojektile andis sotsiaalministeerium mullu aprillis rohelise tule. 2012. ja 2013. aastal toetatas Tartu Ülikooli personaalmeditsiini pilootprojekti 290 000 euroga.
Personaalmeditsiin on uudne kontseptsioon, mis põhineb geenianalüüsil ja infotehnoloogial põhinev haigusriskide ning ravimisobimatuse ennetamis meetod. Eestis olemasolevate andmete põhjal on võimalik ennetada ja ravida näiteks südame- ja veresoonkonna haigusi ning vähki. Soome alles juurutab süsteemi kasutusele võtmist.
Toimetaja: Marju Himma