X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Euroopa Liidu rahandusministrid vaidlesid pankade päästmise üle hilisõhtuni

Foto: AFP/Scanpix

Euroopa Liidu rahandusministrid ei jõudnud eile hilisõhtuni väldanud läbirääkimistel Brüsselis kokkuleppele pankade päästmise detailides. Täna jätkuvad kolmepoolsed kõnelused Euroopa parlamendiga, kelle tingimused on ministrite nägemusest üsna kaugel.

Läbirääkimisi saadab tugev ajasurve, sest eesmärk on kokkulepped sõlmida enne kevadisi Euroopa parlamendi valimisi, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kuigi esialgne kokkulepe pangandusliidu teise samba üle sõlmiti rahandusministrite vahel detsembris, on suur hulk olulisi küsimusi endiselt lahtised. Enim põhjustas Brüsselis vaidlusi pankade päästmiseks loodav ühtne resolutsioonifond - 55 miljardi euro suurune ühiskassa, mis peaks moodustuma pankade sissemaksetest.

Saksamaa eestvedamisel luuakse fond valitsustevahelise lepinguga, parlament sooviks selle lahendada aga Euroopa Liidu õiguse raames. Kui esialgu lepiti kokku, et fond luuakse kümne aasta jooksul ja igas liikmesriigis eraldi, tõstes raha ühiskassasse järk-järguliselt, siis Euroopa parlament nõuab, et fond sünniks kohe.

Kuna nii mõnigi hingevaakuv pank ei pruugi resolutsioonifondi küpsemist ära oodata, vaatavad Lõuna-Euroopa riigid endised ESM-i ehk stabiilsusmehhanismi poole. Ka Euroopa parlament näeks tulemüürina ESMi, rahandusminister Jürgen Ligi koos oma Põhja- ja Kesk-Euroopa kolleegidega aga mitte.

"ESM võetakse kasutusele kõige viimases järjekorras, selle oleme me koostöös Põhjariikidega suutnud saavutada. Lõunariigid oleksid tahtnud panna ESMi kõige eest vastutama kiiremini kui ühiskassa, aga mina arvan, et panganduses on vastutus ikkagi pankadel ja nende omanikel enne kui keegi appi läheb ja eeskätt peaks minema appi ikkagi koduriik, alles siis Euroopa fond," ütles Ligi.

Ligi möönab, et Eestil ei ole suurt huvi ühtse resolutsioonifondiga kiiresti edasi liikuda.

"Midagi tuleb siin teha, et pangaliit liiguks edasi, aga meie huvid on lõunaeurooplastest erinevad," rääkis minister.

Ometi ei saa ministrid otsustega venitada, sest kui pangandusliidu teise samba eelnõud enne valimisi ehk hiljemalt aprillis Euroopa parlamendi täiskogus hääletusele ei panda, jääb Euroopa Liidu viimaste aastate üheks olulisemaks projektiks nimetatud pangandusliit aastateks sahtlisse.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: