Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust keeruliseks ning peab vajalikuks ulatusliku teavitustöö läbiviimist.

Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 1. jaanuaril 2018, kuid osa muudatusi jõustuvad juba varem.

"Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud.

"EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paraghrahvide rägastikus," ütles Mardi.

Samuti hakkab uue seaduse kohasel kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteriühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.

Juriidiline isik võib uue seaduse kohaselt olla KÜ juhatuse liige, luuakse ka iseseisev korteriühistute register ning majades, kus korteriühistut moodustatud pole, loob selle riik. Uue seaduse kohasel tekib Urmas Mardi sõnul justkui kaks erinevat ühistut: ühed, mis on tekkinud korterimanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ning mida haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses.

"Viimastega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb," sõnas Mardi.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: