Kaitseminister tunnustas riigikaitsesse panustanud vabatahtlikke ({{commentsTotal}})

Foto: Kaitseministeerium

Laupäeval Tallinna Reaalkoolis toimunud aktusel tänas kaitseminister Urmas Reinsalu riigikaitsesse panustanud vabatahtlikke, andes mitmele staažikale riigikaitse õpetajale ja sõjameditsiini arengusse panustanud õppejõule ministeeriumi teenetemärgid.

Kaitseminister tunnustas kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiga pikaajalisi riigikaitseõpetuse õpetajaid Kalle Read, Peeter Lauri, lipnik Tarmo Matti ning Olev Lippi, kes on aastaid andnud oma põhitöö kõrvalt üldhariduskoolides riigikaitseõpetuse tunde.

Samuti tänas kaitseminister kuldrinnamärgiga Tartu Ülikooli arstiteaduskonna prodekaani dr Tõnis Karkit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhatajat Kristi Puuseppa ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava juhti Kersti Viitkarit, kes on aidanud viia arstide ja õdede õppekavadesse sõja- ja katastroofimeditsiinialase väljaõppe.

"Riigikaitse koosneb suures osas sellest, et lisaks kutselistele kaitseväelastele ja reservväelastele on ka ülejäänud rahvas valmis Eestit kaitsma," ütles kaitseminister aktusel peetud kõnes. "Tegevus kaitseliidus, naiskodukaitses ja kõigis teistes vabatahtliku riigikaitse vormides on väga praktiline ja reaalne osa Eesti riigi kaitsest."

Reinsalu sõnul tuleb ühiskonna kaitsmiseks läbi mõelda ka see, kuidas kriisi tingimustes tegutsevad haiglad, elektrijaamad, kiirabi ja muud elutähtsad teenused. "Kaitseministeeriumi ette valmistatud laiapindse riigikaitse kava, mis neid ülesandeid riigiasutustele asetab, on heidutus võimalikule vastasele, kes teab, et Eesti riiki ei ole võimalik rünnakuga rööbastelt maha võtta," lausus Reinsalu.

Kaitseminister andis aktusel üle ka kaitsealaste teadustööde konkursi preemiad. Parima doktoritöö preemia sai aktsiaseltsi Cybernetica teadur Dan Bogdanov uurimustöö "Sharemind: programmable secure computations with practical applications” eest. Parima magistritöö preemia pälvis kapten Marten Suure magistritöö „Mehhaniseeritud brigaadi pioneeritoetuse vajadused".

Doktoritööde konkursil uurimustööga „Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918-1940“ teise koha saanud Ivo Juurvee ütles aktusel peetud kõnes, et peab kolmandat aastat korraldatud konkurssi vajalikuks. „Kuigi tänavusel konkursil osalejad valisid oma doktoritöö teema enne konkursi käivitamist, motiveerib see tulevasi doktoritööde kirjutajaid siduma oma uurimustöö teemat kaitsevaldkonnaga,“ ütles Juurvee.

 

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: