Nutt Ja Kunnas: käimas on Krimmi okupeerimine

Foto: ERR

Venemaa tegeleb praegu Krimmi okupeerimisega, kinnitasid riigikogu liige Mart Nutt ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

Mart Nutt ütles intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et Venemaa tegutsemist Krimmis võib juba otsesõnu nimetada okupatsiooniks.

"Siin ei ole lihtsalt mõtet ilustada neid mõisteid. Aga see, mis Ukrainas tervikuna toimub, siis ma julgeks öelda, et see on kõigepealt sisepoliitiline kriis, ja teiseks võiks öelda ka, et praegu, arvestades Venemaa käitumist, sõjaeelne seisund. kas sellest kujuneb sõda või mitte, seda ma ei oska öelda. Loodan, et ei. Aga niimoodi ma iseloomustaksin olukorda," rääkis Nutt.  

"Seal käib sõjaline operatsioon, mille eesmärgiks on Krimmi hõivamine," ütles Kunnas. "Krimm ei ole veel täielikult hõivatud, seal on mõned Ukraina baasid veel alles, aga see selle asja nimi on, mis seal toimub.

Kunnase sõnul oli algusest saadik näha, et seal tegutsevad eraldusmärkideta sõjaväevormis relvajõud on kihalike venemeelsete omakaitseüksuste kohta liiga hästi relvastatud, varustatud ja organiseeritud.

Nuti arvates saab Venemaa oma jõudu Ukrainas takistamatult näidata, kuna Lääs kordab oma varasemaid vigu.

"Ei reageerita resoluutselt agressiooniaktidele. Ja siin need paralleelid, mis on 1938. aasta Sudeedimaa ja Austria ja Tšehhoslovakkiaga välja toodud - need tegelikult ju on kõik väga aktuaalsed. Ma arvan, et üks väga tõsine põhjus, miks praegu Venemaa selle Ukraina aktsiooni nii julgelt ette võttis, oli Gruusia sõda, kus Gruusiale tegelikult mingit reaalset abi ei antud - piirduti retoorikaga. Ja mõnes mõttes see, mis praegu Krimmis toimub, on ju testimine: testitakse, kui kaugele Lääs läheb Ukraina toetamisega. Kui Ukrainat demokraatlikud riigid ei toeta, siis see ainult valab õli tulle ja annab agressorile ilmselt indu juurde," rääkis Nutt.

Ootus või soov, et Krimm Venemaaga uuesti liidetaks, on Venemaal tema sõnul olnud üle 20 aasta.

Kunnase sõnul on positiivne, et Ukraina armee ei sekkunud pikka sisekonflikti ehk Euromaidani protsessi, mis viis president Viktor Janukovõtši kukutamiseni.

"Janukovõtš ei saanud armeed nii kaugele, et armee oleks  osalenud mingites vägivallategudes: See on nagu plusspool. Aga miinuse poolel on loomulikult see, et Ukraina sõjaline heidutus Venemaa vastu on selles mõttes läbi kukkunud, et Venemaa üldse söandas selle operatsiooni ette võtta, näitab ju seda, et nad ei hinda Ukraina armee võitlusvõimet väga kõrgelt," rääkis Kunnas. 

Tema arvates on Ukraina probleem olnud see, et armee on olnud kogu aeg alatähtsustatud. Kaitsekulud on olnud väikesed, sest raha ei ole jätkunud, ja viimased kümme aastat on olnud pidev reformiperiood: üks reform on järgnenud teisele, aga ühtki reformi ei ole viidud lõpuni, vanad süsteemid enam ei toimi ja uued veel ei toimi..

Kunnas nentis, et armees on meeste arv ja tehnika hulk siiski suur, kuid raske on hinnata moraali, tahte ja lojaalsuse faktoreid, mis praeguses konfliktis on tegelikult kõige olulisemad.

"Kui nüüd Venemaa sellest konfliktist tuleb võitjana välja - see võit ei pea olema sõjaline võit, see võib olla ka moraalne võit. Ütleme, et Ukraina lihtsalt alistub, hääletult alistub -, siis, ma arvan, et see annab Venemaale signaali, et agressiivset poliitikat jätkata. ja siis võime olla löögi all ka meie. Aga ma loodan, et läheb teistmoodi ja Venemaa taganeb," rääkis Nutt.

Kunnase sõnul on raske prognoosida, mis on Putini ja Venemaa eesmärk selles konfliktis.

"Kas see Krimmi hõivamine ja eraldamine, või see on Krimmi ja Ida-Ukraina hõivamine ja eraldamine, või on see kogu Ukraina hõivamine ja endale meelepärase režiimi ametissepanemine? Vaevalt, et sellele küsimusele isegi Putin ise vastaks. Me saame ilmselt lähematel aegadel sellest palju rohkem teada," ütles Kunnas.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: