Kolme päeva jooksul oli see teine NATO kriisikohtumine Brüsseli peakorteris. Teisipäeval kogunesid saadikud Poola nõudmisel viitega alliansi lepingu artikkel 4-le, mille järgi toimuvad konsutatsioonid liikmesriikide vahel, kui keegi neist tunneb end ohustatuna. Alliansi ajaloos on selle ajendil kokku tuldud vaid kolmel korral, Türgi kutsel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärast terve päeva kestnud kõnelusi, astus peasekretär Anders Fogh Rasmussen ajakirjanike ette lühikeseks avalduseks, milles rõhutas, et liitlased seisavad kriisis üheskoos tugeva solidaarsuse vaimus.

"Me otsustasime intensiivistada oma pidevat ja jätkuvat selle kriisi mõjude hindamist kaitseorganisatsiooni julgeolekule. Me teeme seda tihedas koostöös ja nõu pidades," sõnas Rasmussen.

NATO suurima liitlase, USA pinnal jätkub elav debatt, milline peaks olema vastus Venemaa agressioonile. Vabariiklased kasutavad võimalust president Barack Obamale surve avaldamiseks. Senaator John McCaini sõnul on Ukrainas toimuv USA saamatu välispoliitika tulemus. USA jõusse ei usuta enam, ütles senaator McCain.

"USA president usub, et külm sõda on läbi. Hästi, see ongi läbi. Aga Putin ei usu, et külm sõda on läbi. Vaadake Moldovat, Gruusia okupatsiooni, vaadake survet Balti riikidele," rääkis McCain.

Teisipäeval Kievisse saabunud USA välisminister John Kerry ütles, et Venemaa on kõvasti pingutanud, et luua ettekääne Ukrainas edasi tungida.

"Ukraina valitsus on vaatamata invasioonile olnud vaoshoitud ja Venemaa valitsus on valinud esimese abinõuna agressiooni ja hirmutamise. See kontrast ei saaks olla selgem - kindlameelsed ukrainlased näitavad tugevust oma ühtsusega ja Venemaa valitsus, kel puuduvad põhjendused, varjab oma eesmärke valede, hirmutamise ja provokatsioonidega. Ukrainlaste ja maailma silmis ei ole Venemaa tegevuses midagi tugevat," märkis Kerry.