Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kolmandik eesti naistest on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda

Kolmandik Euroopa riikide naistest on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda.
Kolmandik Euroopa riikide naistest on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda. Autor/allikas: AFP photos /Scanpix

Pisut enam kui kolmandik eesti naistest on alates 15. eluaastast kogenud vähemalt ühel korral füüsilist või seksuaalset vägivalda.

Eile esitleti Brüsselis uuringut, mille raames küsitleti 42 000 naist 28 Euroopa Liidu (EL-28) riigist Uuriti füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla, lapsepõlves läbitud traumade, seksuaalse ahistamise ja jälitamise kohta. Analüüsiti ka nende vägivallavormidega kokku puutumise kohta interneti vahendusel.

Eestis nagu Euroopas keskmiselt on 33 protsenti naistest kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda. Taanis on aga vastav näitaja 52 protsenti, mis on Euroopa kõrgeim. Samas kõige vähem (19%) väitsid vägivallaga kokku puutunud olevat poola naised.

Pooled uuringus osalenud Eesti naistest olid kogenud kas füüsilist, seksuaalset või vaimset vägivalda juba enne 15. eluaastat. Samas Euroopa keskmine oli selle näitaja osas 35 protsenti. Eestist oli selle näitaja poolest ees ainult Soome, kus väitsid 53 protsenti naistest väitis olevat kogenud vägivalda enne 15. eluaastat.

Füüsilise või seksuaalse vägivallaga kokku puutumise juures on oluline vaadata ka seda, kas vägivaldne on olnud partner või võõras. Kui Euroopas on 20 protsenti füüsilise vägivalla juhtudest põhjustanud võõras ehk mitte partner, siis Eestis on see näitaja väiksem – 17 protsenti juhtudel on põhjustajaks võõras.

Samas seksuaalvägivalla puhul on võõraste põhjustatud juhtumid sagedasemad. EL-i keskmine on kuus protsenti. Eestis on üheksa protsenti seksuaalvägivalla juhtudest võõraste põhjustatud. See fakt võib viidata pisut kõrgemale vägistamisjuhtude arvule.

Euroopa keskmisega võrreldes esineb Eestis mõnevõrra rohkem psüühilist vägivalda. Kui EL-is vastasid 43 protsenti naistest, et on partnersuhtes kogenud vaimset vägivalda, siis Eestis ütlesid pooled (50%) vastanud naistest, et on kogenud vaimset vägivalda.

EL-i riikides on keskmiselt 55 protsenti naistest kogenud seksuaalset ahistamist. Samas Eestis on see näitaja jällegi madalam – 53 protsenti.

Samas ei ole Eesti naised väga altid pöörduma näiteks jälitamise juhutude korral politsei poole. Kui EL-is pöördutakse keskmiselt 26 protsendil jälitamise juhtudest politsei poole, siis Eestis teeb politseile jälitamise korral avalduse vaid kümnendik. Samas aga selgub uuringust, et Eestis esineb jälitamist pisut vähem (13%) kui Euroopas keskmiselt (18%).

Fakte:
*Uuringust tuleb välja, et Euroopas on viimase aasta jooksul kogenud füüsilist vägivalda ligikaudu 13 miljonit naist (vanuses 18-74).
*Viimase aasta jooksul on jälitamise ohvriks langenud umbes 9 miljonit naist EL-i riikidest.
*3,7 miljonit Euroopas elavat naist on viimase aasta jooksul puutunud kokku seksuaalvägivallaga.
*Igast 20 naisest üks on langenud vägistamise ohvriks.
*12 protsenti naistest uuringus osalenud naistest väitsid olevat kogenud seksuaalvägivalda enne 15. eluaastat. See on umbes 21 miljonit Euroopa Liidus elavat naist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: