Kryzhanivsky rääkis ETV saates "Kahekõne", et tema arvamus langeb välisminister Urmas Paeti omaga kokku selles, et rahumeelsete inimeste tapmist Maidani varitsenud snaiperite poolt tuleb uurida.

"Rahvaülestõusu-aegseid juhtumeid tuleks uurida, see on uue riigivõimu huvides. Tuleks hajutada kahtlused juhtumite puhul, mida hästi ei mõisteta. See on nii rahva kui ka valitsuse huvides. Seda meie valitsus teebki," lausus ta.

Ukraina  suursaadiku kinnitusel pole see tõsi, et tulistamise taga oli opositsioon, ning need polnud kindlasti Maidani ülestõusnute ega nende liitlaste palgatud inimesed.

Paeti-Ahtoni kõne pealtkuulamist kommenteerides märkis ta, et keegi üritab ilmselt häirida normaalset tööd Eesti välisministeeriumis ning see telefonivestlus avalikustati just sellel põhjusel.

"Paet ei öelnud midagi sellist, mis oleks vastuolus tema seisukohtadega, ja seetõttu polnud ka skandaali," tõdes Ukraina suursaadik.

Kryzhanivsky tõdes, et Krimmi kriisi puhul on palju sarnasusi Transnistriaga, kuid seal on olukord täna külmutatud.

"Meie ei taha konfliktiolukorda külmutada, vaid soovime kohest reaktsiooni ja abi rahvusvaheliselt üldsuselt, et Krimm ei muutuks külmutatud konfliktiks. Kui jõuame samasse olukorda kui Transnistrias, võtaks kompromissini jõudmine aega aastaid," selgitas poliitik.

Ta tõi välja, et kui vaadata Ukraina kaarti, siis ida-ja lõunaosas on palju venekeelseid inimesi, kel on sugulasi Venemaal, ning ka suur hulk etnilisi venelasi.

"Nemad loomulikult tahavad säilitada sidemeid Venemaaga. Samas tahavad nad elada sõltumatus riigis, enamik neist Ukraina patrioodid. Praegu agressiooni ajal on paljud ka Ukraina ida- ja lõunaosas ja Krimmis tulnud tänavale Krimmi olukorda hukka mõistma. Nad tahavad elada normaalset elu rahus, mitte sõjas. Kõiki ukrainlast ühendab sama mõte, et sõda ei lahenda ühtegi probleemi. Kõik on ühendatud soovis hoida head suhted Venemaaga, aga tahetakse elada iseseisvas Ukrainas, kus pole sõda," kirjeldas Ukraina suursaadik.

Kryzhanivsky märkis, et Ukraina tänane valitsus on legitiimne ning keegi teine maailmas peale Venemaa presidendi Vladimir Putini pole kahelnud Ukraina uue võimu legitiimsuses.

"Putinil läheb raskeks "oma" presidenti valida. Aga Ukrainal on esimest korda 22 aasta jooksul normaalsed valimised," ütles suursaadik.