Arengufondi ennustus: kütusehindade tõus võib tuua kaasa ummikumaksu
Arengufond on valmis saanud Eesti energiamajanduse tulevikustsenaariumid. Nendest selgub, et Eesti energiabilanss muutub lähikümnendil mitmekesisemaks ning meie sõltuvus Vene gaasist väheneb.
Eesti inimesed peavad lähema 15 aasta jooksul arvestama jätkuvate kütusehindade tõusuga ning olema valmis keskkonda rohkem saastavate ja tipptunnil liiklevate autode maksustamiseks, selgub valmimahakkavast Eesti energiamajanduse arengukavast, vahendasid ERRi raadiouudised.
Arengufondi esindajad käivad mööda Eestit tutvustamas uue Eesti energiamajanduse arengukava. Kui eile tutvustati seda Tartus, siis täna Tallinnas ja homme Kohtla-Järvel. Arengukava valdkondlikud eksperdid rääkisid eile Tartus, et põhimõtteliselt tuleb inimestel valmis olla kallimateks energiahindadeks, ent heaks uudiseks on see, et uute energia säästmise viiside kasutuselevõtu korral ei suurene tarbija kulutused näiteks toasoojale või autosõidule.
Arengufondi ekspert Lembit Vali ütles, et nii kaug- kui kohtküttel on oma plussid ja miinused - kaugküte jääb ilmselt odavamaks, aga kohtküte paindlikumaks.
"Arvutused näitavad, et kaugküte on ja jääb ka tulevikus odavamaks kütteviisiks võrreldes koht- või lokaalküttega. Kuid kui lokaalkütte võimalused on mitmekesisemad, siis on ka riskid selle tõttu ka väiksemad - see on üks asja pool. Teine pool on see, et kaugküte kui selline võib osutuda teatud hetkel jätkusuutmatuks, kui majad renoveeritakse ja soojustatakse, siis koorumused muutuvad kaugküttevõrgus nii väikeseks, et tahes-tahtmata tuleb minna üle kohtküttele," selgitas Vali.
Samasugune teadmatus valitseb tegelikult ka teede valdkonnas, kus on lõppemas 2020. aastaks Euroopa abirahad. Säästva Eesti instituudi vanemekspert Mari Jüssi ütles, et vaid aktsiisist ei suuda Eesti teid üleval pidada.
"Nagu praegu rahandusministeeriumi käitumisest on ka näha, siis vaikselt hakatakse autoga seotud soodustusi ehk mitte veel makse, vaid soodustusi, järjest kärpima," märkis ta.
Jüssi sõnul sõltub kättesaadav transport tulevikus kohalikest omavalitsustest, mis peaks linnaplaneerimist taibukamalt korraldama. Nii, et lapsevanemad ei peaks arutult sõitma töökoha, lasteaia ja kooli vahet. Paraku pole Jüssi sõnul Eestil pääsu nutikast automaksust. "Et ma maksan siis, kui ma sõidan ummikus või väga ülekoormatud piirkonnas ja väga palju kütust kulutava autoga, mitte see, et maksustame kõik autod maksuga," selgitas Jüssi.
Üldjoones aga näitab valmimisel olev energiamajanduse arengukava, et Eestis väheneb sõltuvus kütuste impordist, sealhulgas Vene torugaasist. "Tehnoloogia arengud tingivad selle, et paljud uued kütused tulevad turule ning kodumaine tootmine on parem kui imporditud toodete kasvatamine, sest see aitab majandusel kasvada. Järjest enam saadakse ka meil sellest aru. Meie arvutused näitavad selgelt, et meil on valikuid palju," ütles Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
Toimetaja: Maarja Roon