Kurjategijad võtsid vanurite ja kodutute abil 200 000 euro eest kiirlaene ({{commentsTotal}})

Politsei paljastas kuritegeliku grupeeringu, mis värbas ligi sada vanurit, eluheidikut, kodutut ja teovõimetuks kuulutatud isikut, kelle kaudu peteti kiirlaenukontoritelt välja ligi 200 000 eurot.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm rääkis "Pealtnägijale, et aasta tagasi hakkasid politseisse pöörduma isikud murega, et nende nimel on võetud laenu kiirlaenufirmadest või vormistatud erinevat liisingvara ja nemad ei tea sellest midagi. 

Kuigi töö värskelt tabatud grupeeringuga veel käib, olid politsei ning prokuratuur valmis ettevaatlikult avama kelmide töömeetodeid, et teavitada avalikkust. Nimelt on uurijail kahtlus, et paljud kodutud, vanurid ja muud raskel järjel inimesed võivad alles nüüd avastada, millisesse võrku on nad lasknud end kiskuda.

"See võlasumma on nende jaoks ikkagi košmaarne. Kui me räägime ka siin inimeste sissetulekutest, mis jääb sinna miinimumpalga ulatusse või alla selle, siis neid võlasummasid ei suudaks terve aastaga need inimesed tagasi maksta, kui nad kõik oma sissetulekud ära maksaksid," märkis Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht.

Skeem, kuidas kurjategijaid omale tankiste värbasid, on ühtpidi unikaalselt nahaalne, kuid teisalt imelihtne: noormehed sõitsid autoga mööda tänavat ja kui märkasid, et mõni isik vastab nende ootustele, siis nad peatusid, rääkisid temaga ja pakkusid võimalust raha teenida.

Kui Tallinnas ja Harjumaal sõitsid kelmid oma luksusautodega ringi sihitult, otsides päise päeva ajal üksi lonkivaid või aega surnuks löövaid sihtmärke, siis tänaseks on uurijad tuvastanud vähemalt ühe sotsiaalasutuse Harjumaal, mille teovõimetuid kliente läksid nad jahtima teadlikult.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink ütles, et ohvritele seletati, et tegemist on äriplaaniga, kus nendele noormeestele välismaalt või mujalt pidi laekuma suur rahasumma, aga neil ei ole oma pangakontot: see olevat mingil põhjusel panga poolt blokeeritud ja sellel lihtsal ettekäändel paluti vähekindlustatud isiku pangakonto kasutamist.

Kui ohvri pangakonto oli toimiv ja laene polnud, siis küsiti ID-kaarti või rahastati dokumendi taotlemist. Kui tänavalt värvatud töötul või vanuril oli pangakonto, ID-kaart ja PIN-koodid, siis võeti need enda kätte ja telliti sinna erinevatest kiirlaenukontoritest nii palju krediiti, kui vähegi võimalik.

Edasi saadeti variisik sularahaautomaati laenuraha välja võtma. Isik ei kontrollinud, mis raha ta oli saanud ning andis kogu summa üle kurjategijatele, kes andis tehingu eest vastu lubatud mõnisada eurot.

Laenuvõtmine käis kas läbi interneti digitaalallkirjaga või siis isikusamasuse tuvastamisega postkontoritest ja postkontoritest isikusamasuse tuvastamisel.

Kelmid lõid oma tänavalt kinni püütud tankistid jalust nõrgaks sama ilusate lubadustega nagu juba paar aastakümmet eestlaseid hullutanud kurikuulsad Nigeeria petukirjad. Tõsi, erinevalt oma Aafrika kolleegidest ei röövinud Eesti sulid konksu alla neelanud inimesi lõplikult paljaks, vaid maksid neile projekti õnnestumise järel enamasti ka lubatud kuni 200 eurot ära.

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm selgitas, et ohvritel oli võimalus teenida ühekordselt sama summa, mida nad võib-olla teenisid terve kuu jooksul kas erinevate sotsiaalabide teel või siis juhutöödega ning sisuliselt nägid nad petuskeemis kerget teenistust.

Tänaseks on politsei tuvastanud ligi sada erineva sotsiaalse taustaga inimest, kelle nimele pumpasid kelmid niipalju laenu, kui kümned kiirlaenukontorid välja andsid. Ehkki täna politsei alles arvutab, kui suure saagi suutis grupeering aastaga kokku kraapida, oli keskmine ühe tankisti kaudu tekitatud kahju umbes 2000 eurot.

Rühmitus ei piirdunud ainult kiirlaenukontoritega. Uurimine on tuvastanud, et mitmetel juhtudel kasutati ära ka elektroonikakaupluste leebet liisingupoliitikat. 

Kuna nendel variisikutel puudus esimene sissetulek, siis võltsiti sissetulekut tõendav paber, mis viidi kauplusesse esitamiseks. Variisikule võltsiti panga väljavõttele mingisugune palk ja selle summa ulatuses andis kauplus ka vara nagu sülearvutid, tahvelarvutid või mobiiltelefonid.

Tänavu veebruariks suutsid Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse töötajad silmuse kelmide grupeeringu ümber lõpuks kinni tõmmata ja selle neli peategelast peeti kinni.

"Isikud on 30. aastates meesterahvad ja pole kunagi oma elu jooksul nad tööl käinud. Vähemalt ametlikult makse maksnud nad ei ole ja elavad samas heal järjel ehk viimase juhtumi puhul elas üks härrasmees rendikorteris uues majas, sõitis rendiautoga. See tähendab seda, et kogu see sissetulek põletati oma elamiseks ära, mis viib ringiga meid selleni, et tõenäoliselt kannatanud - olgu nad ettevõtted või needsamad variisikud -, nende käest raha tõenäoliselt tagasi ei saa, isegi kui kohus mõistab neilt selle välja," märkis Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.

Kui massilistes kelmustes kahtlustatavate saatuse suhtes on prokuratuuril pilt selge, siis nende heaks töötanud tankistide osas on juriidiline definitsioon alles otsustamisel. On nad siis ohvrid, tunnistajad või kaasosalised, kes peavad samuti kohtu alla minema? On see ikka võimalik, et nad ei saanud aru, millise kriminaalse võrgustikuga nad vabatahtlikult liitusid?

Fakt on, et suurimad kannatanud selles loos on siiski kiirlaenufirmad, kelle lootus oma hiigelintressidega krediiti tagasi saada on pehmelt öeldes olematu. Kuritegeliku skeemi autorite kogu vara on ainult üks pettusega omandatud televiisor, mille politsei suutis konfiskeerida. Nende sadakonnalt kaasosaliselt pole lihtsalt midagi võtta.

"See laenukoormus, mida neilt on hakatud nõudma, on nii suur, et inimene tunneb, et tema elu on sisuliselt läbi, ta on eluaeg võlgades. Ta on veel hullemas olukorras kui enne. Suurem osa nendest ei olnud tänaval elavad eluheidikud. Nad olid küll raskemas majanduslikus olukorras, aga nad mingil määral tulid oma eluga toime. Täna neilt on võetud nagu see eluga toimetulek üldse ära," lisas Kumm.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: