Solvaku arvates on Reformierakond pannud president Toomas Hendrik Ilvese oma segaste käikudega väga keerulisse olukorda ning presidendil valitsuskriisi lahendamisel enam häid lahendusi pole, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kuigi poliitikud omakeskis alles vaidlevad, kas Eestis on valituskriis või mitte, ütles politoloog, et tegemist on kõige ehedama valitsuskriisiga ja selle ellukutsujaks on Reformierakond.

"Ilmselgelt on valitsuskriis, sellepärast et koalitsiooni praegused liikmed on omavahel tülis. Uus valitsus hakkas paistma nurga tagant, aga nüüd kukkus see kolinal koost lahti. Keegi ei tea, mis nimed lähimatel tundidel välja käiakse ja kas neil üldse on toetust," selgitas ta ning lisas, et koalitsiooniläbirääkimised SDE-ga peavad Reformierakonna sundkäigu tõttu nullist pihta hakkama. 

Solvaku sõnul eeldas Reformierakond peaministrivahetust ette võttes, et neil on olemas opositsioonis olnud erakonna igakülge toetus, ent see oli täielik valearvestus ning erakond on sattunud seisu, kus vangerdusega sooviti võita tuleval kevadel parlamendivalimised, aga nüüd on see eesmärk väga ebatõenäoline.

Politoloog soovitas Reformierakonnal enne järgmiste sammude astumist oma otsuseid rohkem kaaluda. 

"Võib-olla on isegi mõistlik kaaluda, et Reformierakond ei pane seda peaministrikandidaati välja, vaid keegi teine. /.../ Räägime vähemast kui aastast ajast järgmiste valimisteni. On ilmselge, et see valitsus, kes nüüd ametisse saab, midagi suurt ette ei võta. Kes see peaminister on, nii suurt vahet ei ole. Reformierakond on teinud sellise lükke, et on oma valijate silmis natukene naeruväärseks jäänud," lausus ta.

Siiski on Solvaku sõnul ebatõenäoline, et praegune poliitiline olukord võiks lõppeda erakorraliste valimistega, ent kriisi lahendusvõti on praegu president Toomas Hendrik Ilvese käes.

Samas ei usu ta sotside ja Reformierakonna pikka sõprusesse.

"Reformierakonnale oleks kasulik, kui see asi natuke püsiks. Iseasi, kas see sotsiaaldemokraatidele kasulik oleks, sest siis juhtub jälle see, mis on juba korduvalt juhtunud: minnakse kompromissile, taganetakse enda mingisugustest põhiseisukohtadest ja tulemuseks saadakse väikesed sotsiaaltoetuste tõusud," märkis politoloog.