Rene Värk: homse Krimmi referendumi tulemus loeb vaid infosõjas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
René Värk on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent. Autor/allikas: Kaitseväe ühendatud õppeasutused

Rahvusvahelise õiguse eksperdi Rene Värgi hinnangul saab Venemaa homse Krimmi referendumi tulemust kasutada üksnes vahendina infosõjas, rahvusvahelise õiguse seisukohast tulemus tähtsust ei oma.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk ütles, et Krimmi referendumi puhul on kaks peamist argumenti, miks selle tulemus on ebaoluline ja ette mitte kehtiv. Esiteks ei arvestata referendumit korraldades Ukraina põhiseadusega ja teiseks toimub referendum võõrvägede poolse kontrolli all, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Ukraina põhiseadus ütleb, et igasugused territoriaalsed muudatused toimuvad üle-Ukrainalise referendumi tulemusena. Rahvusvaheline õigus iseenesest ütleb, et rahvastel on õigus end määratleda, see tähendab kas jääda olemasoleva riigi koosseisu, minna mõne teise riigi koosseisu või luua iseseisev riik. See ei tähenda, et seda õigust võiks piiramatult rakendada, seal on ikkagi omad tingimused olemas ja praegu võiks öelda, et neid tingimusi Krimmi puhul pole lihtsalt täidetud," selgitas ta.

Värgi sõnul oleks rahvusvahelise õiguse seisukohast oluline vahe, kui Krimmis näiteks viidaks läbi etnilist kiusamist või piirataks seal olulisel määral kohaliku autonoomia eneseteotsust. Seda pole aga siiani Värgi sõnul näha olnud.

Venemaa on viidanud 2008. aastal toimunud Kosovo Serbiast eraldumise kaasusele, kuid Värgi sõnul on juhtumid detailides siiski erinevad.

"Kosovo puhul, ja seda toonitas ka rahvusvaheline kohus, tuleb tähele panna seda, et Kosovol oli küll autonoomne staatus, aga ta ei saanud seda autonoomsust reaalselt teostada. Serbia võimud kiusasid inimesi Kosovos taga ja seal puhkes sõda. Nii öeldigi, et Serbiast lahku löömine oli viimane võimalus tagada inimestele turvalisus ja rahu," rääkis Värk.

"Täna nüüd öelda, et olukord Krimmis oleks võrreldav Kosovoga 1990. aastatel, see ei ole päris pädev," lisas ta.

Kosovo puhul oli ka oluline detail, et sealset eraldumist jälgisid ÜRO vaatlejad. Praegune referendum toimub aga vene vägede kontrolli all.

Kuid milleks Venemaale homne referendum, kui selle tulemus õiguslikult ei päde? "Ära saab seda kasutada igal juhul. Mingisugune küsitlus on läbi viidud. Kasvõi meediatriki mõttes on see kindlasti kasutatav," tõdes Värk.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: