Eesti soovib Baltimaadesse NATO lisajõude ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kaitseminister Urmas Reinsalu peab Ukraina teravneva olukorra taustal NATO liitlastega läbirääkimisi lisajõudude saatmiseks Balti riikidesse.

"Kõik need pakutud ideed, mis puudutavad varustuse eelpositsioneerimist, roteeruvaid väeüksusi või ka raketisüsteemide paigutamist Balti riikidesse, tegelikult kasvatavad meie julgeolekut. Praegu on see hetk, kus meil on õigus ja rahvuslik kohustus nõuda, et seda julgeolekut rohkem oleks meie regioonis ja seda me konsulteerime liitlastega tõsiselt," rääkis Reinsalu (IRL) "Aktuaalsele kaamerale".

Reservkolonelleitnant Leo Kunnase hinnangul on kaitseväe olukord hea, sest suuremaid lollusi nagu näiteks ajateenistuse kaotamine on välditud. 

Kunnas ootaks uuelt valitsuselt, et riigi reservist eraldatakse lisaraha varustuse, eriti laskemoonavarude täiendamiseks. "See kõik võtab aega. Kui otsus teha täna, siis võtab nädalaid ja kuid, enne kui see moon kohale jõuaks. Õppekogunemisi võiks praegu teha," lausus reservkolonelleitnant.

Erukindral Ants Laaneots ütles, et kaitsejõududes käivad reformid - eelkõige juhtimisstruktuuride ümberkorraldamine -, mis on raskendanud väe mobiliseerimist.

"Uue kümneaastase arengukavaga lõhuti tegelikult olemasolev, funktsioneeriv ja arendamist nõudev kaitsejõudude juhtimissüsteem, mis eksisteeris 2011. aastal. Selle süsteemi asemel ei ole ka mitte midagi loodud, nii et kui praegu tekiks reaalne sõjaline oht, siis ma kardan, et kaitsejõude organiseeritud kujul kasutada ei saa, sest pole neid staape, mis peaksid olema nii kaitsejõududel kui kaitseliidul," tõdes Laaneots.

Saksa Marshalli Fondi analüütik Jörg Forbrig kommenteeris täna CNN-is, et Venemaa on oma endist mõjusfääri taastama asunud ja maailm peab sellele reageerima, mitte lihtsalt sanktsioonidest jorisema.

Forbrig ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Venemaa võib ohustada Balti riike, kui Krimmile järgneb Ida-Ukraina ning Venemaa tegutsemine jätkub karistamatult.

"Kui me täna lubame Venemaal luua pretsedenti Ukrainas - eelkõige Krimmis, aga võib-olla ka Ida-Ukrainas -, siis pole minu arvates mingit tagatist ka teistele naaberriikidele, kaasa arvatud Balti riigid, et need satuvad samasuguse surve alla. Seetõttu usun ma, et risk Balti riikidele on hiigelsuur, kuigi see ei pruugi kohe juhtuda. Ilmselt piidlevad venelased alguses Moldova ja Gruusia suunas," ennustas analüütik.

Täna teatas Suurbritannia kaitseminister, et ka Briti hävitajad on valmis Balti õhuruumi kaitsma. Üle-eelmisel nädalal saatis USA Leetu kuus lisahävitajat ja kaks tankurlennukit.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: