Paet: järgmine sanktsioon Venemaale peaks olema relvamüügi embargo ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Välisminister Urmas Paet ütles, et EL-i sanktsioonide nn kolmandas ringis Venemaale pole midagi konkreetset otsustatud, kuid esimese asjana tuleks kõne alla relvamüügi embargo.

Eile otsustasid Euroopa Liidu välisministrid otsustasid kehtestada Krimmi referendumi järel Venemaale sanktsioonid, mis puudutavad seekord 21 Venemaa ja Ukraina ametnikku.

"Kui me räägime kolmandast võimalikust sanktsioonide grupist, mis on kõige tõsisem ja puudutavad erinevaid majandustegevuse piiranguid, siis neid ei ole veel otsustatud. Praegu on käimas teine ring, mis puudutab konkreetsete isikute vastu piirangute kehtestamist," ütles Paet tänasel pressibriifingul ERR-i uudisteportaalile.

"Kui mõelda edasi, siis esimene kõige loogilisem teema peaks olema seotud relvaembargoga. Lähtudes sellest, et kõik EL-i riigid on selgelt seda meelt, et kõik, mis Ukrainas toimub, on Vene agressioon, siis relvamüügi embargo võiks olla esimene samm. Seda on põgusalt arutatud, aga otsustatud pole," täpsustas ta.

Näiteks Prantsusmaa kaalubki Venemaaga sõlmitud kahe Mistral-klassi sõjalaeva müügitehingu tühistamist, kui Kreml laiendab oma sõjalist interventsiooni Ukrainas, kutsudes sellega välja sanktsioonide uue vooru, kinnitas eile Prantsuse välisminister Laurent Fabius.

Eesti hoiak on Paeti sõnul see, et relvaembargo üle arutamine on asjakohane, aga näiteks Mistrali-tehingu ärajäämisel peab kõige tõsisema sõna ütlema partnerriik ehk Prantsusmaa ise.

Kuna majandussanktsioonide teemat veel sisuliselt ja valdkonniti arutatud pole, ei tasu Paeti sõnul ka Eesti arvutama asuda, mis võiks olla võimalik kahju.

"Kõikvõimalikud arvutused ja spekulatsioonid on tänase seisuga mõttetud. Ei ole mõtet siin kellelgi stressi suurendada, vaadata lakke ja hakata arve ütlema," sõnas Paet. "Selleks peaks pilt olema konkreetsem, et majanduspiirangute peale tõesti minnakse."

Intervjuule eelnenud briifingul rääkis Paet muu hulgas, et kui Krimmi puhul magas Lääs vaatlusmissioonide saatmise õige aja maha, siis seda enam tuleks nüüd jõuda kokkuleppele OSCE, ÜRO või EL-i vaatlejate saatmises. Samuti tasuks Paeti hinnangul suurendada Euroopa Liidu institutsioonide kohalolekut Ukrainas.

Neljapäeval, mil toimub Euroopa ülemkogu, võiks Paeti kinnitusel jõuda Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonileppe poliitilise osa allkirjastamiseni. Samuti tuleks teha ettevalmistusi ausate ja vabade valimiste läbiviimiseks.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: