Andres Keevallik: aastal 2032 lahendavad arvutid väga keerukaid ülesandeid ({{commentsTotal}})

Andres Keevallik.
Andres Keevallik. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik usub, et aastal 2032 lahendavad arvutid väga keerukaid ülesandeid, kuid Nobeli preemia võiks näiteks tehnikaülikooli tulla hoopis keemia või geneetika valdkonnast.

Kas aastaks 2032 võiks Eestisse tulla Nobeli preemia ja mille eest?

On raske öelda. Paljud maailma ülikoolid selles suunas unistavad.Väga rikastel ja pika ajalooga ülikoolidel, kus juba töötavad paljud nobelistid ja kus on eriti hea infrastruktuur, on siin muidugi eelised.

Aga ma ei välista, et ka niisugustest ülikoolidest nagu tehnikaülikool võib nobeliste tulla. Ja võibolla mitte niivõrd tehnikaaladelt. Vaadat tuleb hoopis loodusteaduste poole. Meil on siin tugeviad maailmatasemel biolooge, geneetikuid, keemikuid.

Tehnikaaladel niisuguseid läbimurdeid ennustada on väga raske, kaasa arvatud arvutitehnikas.

Milline võiks olla maailm aastal 2032?

Kui vaadata oma eriala prisma läbi, siis ma arvan, et arvutid arenevad tormilisemalt, kui me praegu suudame ette kujutada.

Kas kvantarvuti on olemas?

Kvantarvuti võib olla aastaks 2032 olemas küll.

Mida see maailmas muudab?

Selleks on vaja minna korraks matemaatikasse. Tänapäeva arvutid on küll väga võimekad, kuid kui tulevad ette n-ö mission critical ülesanded, kus peame tegutsema viimase piiri peal, on tänapäeva arvutid võimatud.

Tavainimesele jääb mulje, et arvutustehnika on kõikvõimas, aga tegelikult nii loodusest kui tehnikast tuleb nii palju selliseid ülesandeid, mida tänapäevased arvutid ei ole võimelised lahendama.

Mis on need suured ülesanded?

Need puudutavad väga suuri andmemahte. Võtame näiteks maa monitoorimise kosmosest. See võib olla olla ka sõjaliste või kosmosetehnikaga seotud ülesannete täitmine.

Mis see tavainimese jaoks tähendab?

Kui võtame näiteks praegu telefoni või televiisori, ja võibolla ei olegi rohkem vaja kasutada, kui 2-3 protsenti. Kui see tehnika nüüd areneb, siis see peaks arenema ka inimese suhtes sõbralikumaks. See tähendab, et sul ei pea olema spetsiifilisest tehnika valdkonnast nii palju teadmisi. Tehnika võiks aastaks 2032 suhelda inimesega tema oma keeles.

Need piirangud, mis tänapäevasel aruvutil, on selleks ajaks ammu ületatud. Näiteks saame lahendada paljusid praktilisi ülesandeid.

Näiteks põllumajanduses on juba praegu võimalik panna traktorit arvestama, kui palju millisele maalapile täpselt väetist doseerida.

Sel ajal võivad olla juba märkimisväärse tehisintellektiga robotid, mis meie eest mitmed tegevused ära teevad.

Suuri tehaseid pannakse juba praegu kinni, sest toodavad robotid, mis ei vaja valgust ega sooja ning mis suudavad teha ära samad ülesanded palju täpsemini. Nii jääb inimestel rohkem võimalusi ja aega tegeleda intellektuaalse tegevusega.

Mida see inimene kogu selle ajaga tegema hakkab?

Raske öelda, et ega need probleemid, mis inimeste ees seisavad, pole ühegi ajajärguga läinud lihtsamaks. Aga sellist rutiinset ja füüsilist tööd saab oluliselt rohkem automatiseerida.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: