Irja Lutsar: superindividualism läheb meile kalliks ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Aastal 2032 on ühiskonnas palju rohkem eakaid. Meditsiin suudab inimesi elus hoida, aga kuidas teha selgeks, et ka vanadel inimestel on ühiskonnas oluline roll - see on Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari arvates lähema paarikümne aasta põletavaim probleem.

Aastal 2032 elab Eestis natuke üle 1,1 miljoni inimese. Milline on sel ajal Eesti meditsiin?

Meditsiin sõltub sellest, kui palju on maksumaksjaid. Kui oma rahvas ei hakka taastootma, siis sõltub palju riigi immigratsioonipoliitikast. Kui selles osas midagi ei muutu, siis on meil palju üle 60-aastaseid inimesi, kelle hädadega peab meditsiin tegelema.

Kui sisse tuuakse rohkem võõrtööjõudu, siis need on noored inimesed, neil ei ole vanainimeste hädasid. Neil on hoopis sünnitusabi tarvis.

Palju sõltub sellest, milline on regionaalpoliitika. Kui suur osa Eesti elanikest elab Tallinnas ja 20 kilomeetri raadiuses selle ümber, siis on selge, et keegi ei hakka ägeda haigusega sõitma 180 kilomeetri kaugusele.

Ma ei räägi siin sellest, kas Võrus või Põlvas on haigla alles. Ma räägin Tartu Ülikooli kliinikumist. Meil ilmselt on Eesti meditsiinis vaja kokkulepet, et spetsiifilist kirurgiat, neeru asendusravi ja organite siirdamisi ei dubleeritaks Tartus ja Tallinnas.

Arstitudengite prekliiniline pool sõltub sellest, kui tugevad on bioloogid, keemikud, füüsikud. Kliinilise poole jaoks on aga vaja patsiente. Ilmselt on vaja Eesti arstiteaduskonda ja kliiniline õpe peab varem või hiljem mingis osas minema ka Tallinnasse.

Mis on praegu sellist, millest ilmuvad esimesed teadusartiklid või mida alles laboris katsetatakse, aga siis on juba polikliinikus või patsiendil kodus öökapil?

Rõhk läheb diagnostika peale. Inimesel on kodus võimalik juba palju teste ise ära teha ja tulla arsti juurde, kui testide või analüüside tulemused on käes.

Muidugi, ameeriklased juba praegu kurdavad, et noored arstid ei oska pimesoolepõletikku ilma ultrahelita diagnoosida. Mida teeb selline arst siis, kui elekter näiteks ära läheb?

Väga palju on võimalik siis juba modelleerida, me saame arvutis modelleerida, kui suurt ravimidoosi vajab 600 grammine vastsündinu, meil ei ole tarvis teha pikki ja keeruliste protokollidega ravimikatsetusi.

Mis on meie praeguses elulaadis või ühiskonnakorralduses sellist, mille eest aastal 2032 tuleb ränka hinda maksta?

Me suudame ka saja-aastaseid aparaatide abil elus hoida. Küsimus on selles, et kui ühiskond muutub selliseks, et vanad inimesed elavad üksi, lapsed ja lapselapsed on maailmas laiali, nende asemel on vanainimese kõrval robot.

Vanaisa asendab Facebook ja vanaema Twitter, kuidas me siis sellele vanale inimesele selgeks teeme, et tal on ühiskonnas ka mingi funktsioon. See superindividualism praeguses ühiskonnas läheb meile kalliks maksma.

 

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: